Eestis tagavad looduslikud korjemaad 80% korjest, millest omakorda 50% pärineb metsast. Siit järeldub rändmesinduse korraldamise vajadus metsade läheduses. Varakevadise korje annavad aprillis-mais pajud, mis kasvavad loo-, osja- ja madalsoometsades. Suvise meekorje annavad sinika- ja jänesekapsa-, pohla- ja mustikametsad, kus taimed õitsevad juunis-juulis. Juulis tagavad hea korje pajulille ning ahtalehise põdrakanepi õitsemine raiesmikel ja metsa ääres, augustis aga kanarbik metsas. Meetoodang võib kanarbikumetsas olla 4044 kg/ha, rabametsas ja siirdesoos 30 36 kg/ha, pohlametsas kuni 24 kg/ha, mustikametsas 1518 kg/ha. Metsades on korjet peamiselt juunis-juulis, juulis tuleks kolida raiesmikele, kus õitsevad vaarikas, ahtalehine põdrakanep jt. Kuna looduslike meetaimede õitsemise ajas on juulis-augustis vaheaeg, tuleb ühtlase korje saamiseks meetaimi külvata. Vaid ühe liigi külvamine ei taga veel head korjet, sest mesilased vajavad taimeliikide mitmekesisust.
2002. a toodeti maailmas 1 268 000 tonni mett, Euroopa Liidus 112 000 tonni. Peamised meetootjad Euroopa Liidus on Hispaania, Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, Ungari, Poola ja Tsehhi. 2002. a moodustas Euroopa Liidus toodetud mesi vaid 45,9% EL elanike poolt tarbitavast meekogusest. Puudu jääv mesi imporditakse Argentiinast, Mehhikost ja Hiinast (Eestis 150230 tonni peamiselt odavamast hinnaklassist) 2007.a. oli Euroopa Liidus ~ 600 000 mesinikku ja 13,6 miljonit mesilasperet. Aasta meetoodang ühe mesilaspere kohta on u.1830 kg. Eesti Mesinike Liidu andmetel toodetakse Eestis aastas u. 1000 tonni mett. Keskmiselt tarvitab üks eesti perekond aastas 4,5 kg mett MEEST... Mesi on väärtuslik toidu ja raviaine, mis koosneb (7080 %) organismi poolt kergesti omastatavast puuvilja ja viinamarja suhkrust. Mee põhikomponendiks on nektar. 1kg mett annab 3150 kalorit. Väärtuslike koostisosadena on mees inimorganismile
paarla, kuhu huvilised Aretustöö õnnestumise üheks eeltingimuseks on, et aretaja oleks Üks paarumistaru versioonidest. Aimar Lauge foto saavad oma emasid paa- võimeline juhtima tavalist mesilat eesmärgiga saada hea meetoodang. ruma tuua, kasutades selleks läbipaistvaid paarumiskassette. Ka ava- Nii saab mesinik meetoodangut aastate lõikes hinnata ja olla seejuures tud paarlaga saarel tuleb jälgida, et sinna toodaks korraga paaruma iseenda kohtunik. Enda hindamiseks on ka teisi võimalusi. Nii võiks optimaalne arv emasid ja et saarele ei satuks võõrleski. Seetõttu hak- mesinik näiteks jälgida, kas ta suudab hoida talvel väljasurevate mesi-
Eesti laiuskraadil vajab aianduslik tootmine taimede ettekasvatamist ja selleks on vaja investeeringuid ökonoomsete katmikalade rajamiseks nii vanade rekonstrueerimiseks kui ka uute ehitamiseks. Eesti ettevõtjad suunavad kõige suurema osa põhivarasse tehtavatest investeeringutest hoonete ja rajatiste ehitamisse ja renoveerimisse, millele kulutatavad summad viimase kümne aastaga on kahekordistunud. Mesindus Perioodil juuli 2002 kuni juuni 2003 oli Statistikaameti andmetel meetoodang Eestis 771 tonni ning eksport 2 tonni ja import 71 tonni. 2011.a toodeti 700tonni mett. 2012.a uuringute kohaselt oli mesilasperesid 3819 kodumajapidamises. Mee müük toimub Eestis endiselt peamiselt otseturustamise kaudu, st mett ostetakse otse tootjalt, mis asetab turundustegevuse põhiraskuse mesiniku õlule. Suuremal osal Eesti mesinikest puudub vajdus ekspordiks, sest mett ei toodeta piisavalt isegi kodutturu nõudluse rahuldamiseks, lisaks on maailmaturul mee hind odav.Eesti
annaabi.ee 
