· Oli laulupidude üldjuht ja peamine eestvedaja · Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, mis valmis 1960. · Oli kooriühingu rajajaks (1982.a) Looming · Oli väga produktiivne · Tema loomingustiil lähtub rahvuslikust helikeelest · Ooperilooming (5 ooperit): kõige tuntum on ,,Tormide rand", libreto Juhan Smuul (1949). Ajalooline ooper ,,Pühajärv", ,,Käsikäes" · Koorimuusika (u 300 koorilaulu, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile) · Meeskoorilaulude temaatika on patriootiline, olustikuline ja on ka naljalaule. · Nt: 9-osaline meeskoori süit ,,Kuidas kalamehed elavad". /K:/ laul ,,Laine tõuseb" süidist ,,Kuidas kalamehed elavad" /K:/ laul ,,Hakkame, mehed, minema" /K:/ laul ,,Näärisokk" · Naiskoorilaulud (naiste tööd, tegemised, loodus, kodu) · Segakoorilaulud (temaatika avar kodumaa, armastus ja loodus, loodud rahvaluulele, eesti klassikale ning tolleaegsete poeetide luulele)
Juba 1875.a., olles Tartu Ülikooli esimese kursuse üliõpilane, andis ta Eesti Kirjameeste Seltsi kirjastamisel välja oma esimese noodiraamatu'' Eesti Kannel. Nelja häälega laulud segakoorile. Esimene vihik''. 1883. a. järgnes teine kogumik- '' Eesti Kannel. Vaimulikud ja ilmalikud segakoorilaulud kirikus,koolis ja kodus laulda'' ning 1884.a.''Eesti Kannel'' kolmas vihik. Kõik kolm kogumikku sisaldavad põhiliselt K.A. Hermanni enda loodud laule. 1877.a. avaldas ta oma meeskoorilaulude kogu '' Kodumaa Laulja. Vaumulikud ja ilmalikud nelja häälega laulud meestekoorile''. 1875.a. oli ilmunud '' Koori ja Kooli Kannel'' I, 1882. a. järgnes II väljaanne. Need olid mõeldud ''kõigile lauluarmastajatele, iseäranis aga Eesti kihelkonna- ja külakoolidele''. 1888.a. avaldas K.A.Hermann üleskutse''Tähtjas soov ja palve'', milles ta selgitas rahvaviiside kogumise tähtsust ning palus köstreid, koolmeistreid ja kõiki teisi nooditundjaid kirjutada üles ja temale
keige", ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". · Romantikute luule rahvuslike ideaalide väljendamiseks. Jakobson: · Patriootilisi tundeid väljendav ,,Veel pole kadunud kõik", ,,Lauliku C. R. Linnutaja laulud". · Vemmalvärsid oma seisukohtade ilmestamiseks, luuletusi lastele, katsetused rahvalaulude eeskujul, romantikute tõlked. Koidula: hiljem Friedrich Kuhlbars: · ,,Wastse laulo ja kannel", meeskoorilaulude kogu ,,Wanemuine ehk Neljakordne Laulu-Lõng", ,,Kui Kungla rahvas", ,,Teele, teele, kurekesed". · Süvendab oma loominguga eestlaste mineviku pseudomütoloogilist pilti. Mihkel Veske: · ,,Laulud viisidega" (,,Kodumaa" ,,Kas tunned maad", ,,Ilus oled, isamaa" ,,Minge üles mägedele") · Priius- ja isamaalaulud. Kodukohalaulud saksa luule mõjuväljas, kuid talupoeglikult mõjuvad. Looduslaulud. Armastuslaulud. Ado Reinvald:
asuva Kurgja metsatalu, müües H. Laakmannile oma lugemiku kolme osa kirjastamise õigused. 1874. a sügisel abiellus Kirbla köstri tütre Julie Thaliga. Sakala ilmumahakkamine tõmbas Jakobsoni uuesti ühiskondlikku tegevusse, Kurgja juhtimine jäi naise õlule, kuid siingi jõudis J ehitada uusi maju ning palkas talupidamiseks tööjõudu. J luuletajanimi oli Linnutaja. Peale selle koostas J näiteks meeskoorilaulude kogu. Koostas õpikuid, organiseeris Eesti Aleksandrikooli ja Eesti Kirjameeste Seltsi. Tegutses Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltside esimehena. 1881 valiti Jakobson pärast konflikti J. Hurdaga Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) esimeheks. J suri Kurgjal 19. märtsil 1882, maeti perekonna matusepaika Kurgjale. 1865. aastast kujunes J väljapaistvaks publitsistiks: kirjutas EP-le juhtkirju, esines Tartus Vanemuise seltsis kõnedega. Tema "Kolm isamaa kõnet" said rahvusliku
annaabi.ee 
