Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Tuntuimad humoorikad laulud on ,,Mind kutsuti pilma" ja ,,Näärisokk" Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema", eriti meeskoorikontsertide lõpulauluna . Lüürilised laulud peamiselt naiskoorile ,,Sireli, kas mul õnne," ,,Sinu aknal tuvid," ,,Meelespea," ,,Kutse" Palju loodusteemalisi laule, nt "Rabamaastik," "Külm," "Päike vajus pärnapuule" Koorisüit(teos, milles on mitme erineva karakteriga osad) ,,Kuidas kalamehed elavad", sealt laul ,,Laine tõuseb, laine vaob" Väga tekstitundlik, valib, kelle teksti kasutab ja mängib pisidetailide peale. Nt Juhan Liiv, Kersti Merilaas, Juhan Smuul.
Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meskoor paindliku, varjundirohke ja vajadusel isegi orelitaoliselt võimsa kõlaga. Laule on tal aga kõigile kooriliikidele, ka kõige noorematele lauljatele. Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema", eriti meeskoorikontsertide lõpulauluna. Veelgi tuntum on sõja ajal kirjutatud segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm" (loodud seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga).Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Ernesaks oli esmajoones lüürik. Mõtlik lüüriline tundelaad koos laulva meloodiaga, nagu lauludes "Mu isamaa on minu arm", "Päike vajus pärnapuule", "Õhtu rannas", "Rabamaastik" jt, on ta loomingule eriti iseloomulik
Koorilaule on tema loomingus ligi 200, üle poole neist on aga kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meeskoor paindliku, varjundirohke ning vajadusel isegi orelitaoliselt võimsa kõlaga. Laule on tal aga kõigile kooriliikidele, ka kõige noorematele lauljatele. Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul ,,Hakkame, mehed, minema", eriti meeskoorikontsertide lõpulauluna. Veelgi tuntum on sõja ajal kirjutatud segakoorilaul ,,Mu isamaa on minu arm" (loodud seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga). Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Ernesaks oli esmajoones lüürik. Mõtlik lüüriline tundelaad, koos laulva meloodiaga nagu lauludes ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Päike vajus pärnapuule", ,,Õhtu rannas", ,,Rabamaastik" jt, on ta loomingule eriti iseloomulik
Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meskoor paindliku, varjundirohke ja vajadusel isegi orelitaoliselt võimsa kõlaga. Laule on tal aga kõigile kooriliikidele, ka kõige noorematele lauljatele. Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema", eriti meeskoorikontsertide lõpulauluna. Veelgi tuntum on sõja ajal kirjutatud segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm" (loodud seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga). Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Ernesaks oli esmajoones lüürik. Mõtlik lüüriline tundelaad koos laulva meloodiaga, nagu lauludes "Mu isamaa on minu arm", "Päike vajus pärnapuule", "Õhtu rannas", "Rabamaastik" jt, on ta loomingule eriti iseloomulik
annaabi.ee 
