maapinda hüppetellingute vahel või nendest väljaspool, teiselpool tellingute esiserva maapinnaga ristuvat tasapinda. M 182 7.Kaugushüppes mõõdetakse tulemused 1 cm täpsusega, kusjuures tulemus ümardatakse alati väiksema täissentimeetrini. M 184 8.Hüppe pikkus mõõdetakse võistleja mistahes kehaosa või hüppekingade poolt maandumiskasti tehtud, äratõukejoonele lähimast jäljest. M 185 9.N naised; NJ naisjuuniorid; T tüdrukud; M mehed; MJ meesjuuniorid; P poisid. M 187 10.Ringis toimuvad kuulitõuke ja kettaheite katsed. Odaviske katsed toimuvad hoovõturajal. M 187 11.Ringi ääris valmistatakse rauast, terasest või muust sobivast materjalist. M 187 12.Oda teravik peab tervenisti maanduma sektorijoonte siseservade vahele. M 187 13.Meeste kümnevõistlus koosneb kümnest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval järgmises järjekorras: Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks;
Selle tulemuse autoriks on Andrus Aasamäe. Pärnumaal toimub iga nelja aasta tagant ülemaailmsed võistlused . Kus auhinndasi jagatakse 4 võistlusklassis ja rekordeid 10 võistlus klassis. Auhinndamis klassid kuni 16-aastased neiud; kuni 16-aastased noormehed; naised üle 17. eluaasta; mehed üle 17. eluaasta. Rekordi klassid kuni 12-aastased tüdrukud; kuni 12-aastased poisid; kuni 17-aastased neiud; kuni 17-aastased noormehed; kuni 21-aastased naisjuuniorid; kuni 21-aastased meesjuuniorid; naised alates 21. eluaastast; mehed alates 21. eluaastast; naisseeniorid alates 50. eluaastast; meesseeniorid alates 50. eluaastast.
vanemkohtunik nende võistlejate ajad määrama 1/1000 sekundilise täpsusega. Kui ka selliselt pole võimalik paremusjärjestust määrata määratakse võistlejate järjestus reitingutabelis loosiga. Eel- või vahejooksust aegadega edasipääsejate selgitamisel aga üritatakse järgmisse ringi lubada kõik võrdse tulemuse saavutanud võistlejad. Kui ka see pole võimalik, selgitatakse edasipääseja(d) loosiga. 1. Tõkkejooksud Klassikalised tõkkejooksudistantsid on: mehed, meesjuuniorid ja noormehed: 110 m ja 400 m. Naised, naisjuuniorid ja neiud: 100 m ja 400 m. Igal rajal on kümme tõket, mis paigutatakse järgneva tabeli kohaselt: Tõkete jalased peavad olema suunatud stardi poole. Tõkkelattide ja rajapinnal olevate tõkke paigutusmärkide jooksjale jooksusuunas lähemad servad peavad olema täpselt kohakuti. Tõke valmistatakse metallist või muust sobivast materjalist, tõkkelatt puidust või muust sobivast materjalist
cm). Kuul valmistatakse täisrauast, -messingist või mõnest teisest, messingist tugevamast metallist või täidetakse eeltoodud metallidest valmistatud kest tina või muu ainega. Kuul on kerakujuline. Kuuli välispind ei tohi olla kare või konarlik (pinnakonaruste maksimaalne lubatud kõrgus on 1,6 mikronit, st kuul peab vastama seitsmenda siledusklassi nõuetele). 13. Mitmevõistlus Mehed ja meesjuuniorid (Viie- ja kümnevõistlus) 1. Viievõistlus koosneb viiest alast, mis peetakse ühel päeval järgmises järjekorras: kaugushüpe, odavise, 200 m jooks, kettaheide ja 1500 m jooks. 2. Meeste kümnevõistlus koosneb kümnest alast, mis peetakse kahel järjestikusel päeval järgmises järjekorras: Esimene päev 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks; Teine päev 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Naised ja
Eri paadiklasside noorsõudjad erinevad antropomeetriliste näitajate poolest. Pikemad, raskemad ja suurema lihasmassiga noorsõudjad sõuavad roolijaga paatidel (kahesed, neljased, kaheksased). Samas ei erine eri paadiklasside noorsõudjate luude laiused (iseloomustab skeleti suurust) ja nahavoltide paksused (iseloomustab keha rasvkoe suurust). Tabelis 4.5 on esitatud eri paadiklasside mees- ja naisjuunioride antropomeetrilised näitajad. Meesjuuniorid on keskmiselt 7% pikemad ja 27% raskemad võrreldes mittesportlastest eakaaslastega. Sarnaselt on leitud, et täiskasvanud sõudjad on mittesportlastest keskmiselt 10% pikemad ja 27% raskemad. Tuleb arvestada, et sõudetreening ei mõjuta ei üldist pikkust ega spetsiifiliste luude pikkust ja laiust. Sportliku valiku tagajärel peavad sõudetreeningule tulema noored, kelle vastavad antropomeetrilised näitajad on suuremad juba lapsepõlves.