Koolid rajati templite juurde. Kirjatarkus. Matemaatika. Tähetarkus. Kirjandus. Surmajärgsus Erinevalt egiptlastest pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Surma kardeti ja selle järgnevast ei oodatud head. Jumalad Enamus sumeri päritolu. Antropomorfsed ja neile omistati ka inimlikke omadusi. Surematud ja üliinimlike võimetega. Panteoni tipus seisis kolm suurt meesjumalat: Anu, Enlil ja Ea. Anu Enlil Ea Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kangelaseepika Mitme eepose kangelane oli muistne sumeri valitseja Gilgames. Temast rääkivate lugulaulude põhjal loodi eepos ''Gilgames ''. Teadus
Tingimused olid samad nii rikkale kui vaesele. Omaette hierarhia oli perekonnas, kus suurim võim oli isal/mehel. Usk sarnases olemuslikult egiptuse usuga. Olulised olid preestrid, kes usuküsimustega tegelesid, jumalate austamine oli elementaarne ja igapäevane ja usk ja riigivalitsemine käisid koos. Samas ei idealiseeritud elu pärast surma, pigem oli surma ees hirm. Jumalaid oli Mesopotaamia kultuuris samuti palju ja nad olid antropomorfsed. Tähtsaimad jumalad olid kolm meesjumalat Anu, Enlil ja Ea, kes olid taeva- ja loodusjõududega seotud jumalad. Tähtsaim jumalanna oli armastusejumalanna Istar; oluline oli ka kaitsejumal Marduk, kes hakkas järk-järgult saama jumalate kuningaks. Arhitektuuris oli olulisim templite ehk tsikuraatide ehitamine. Tsikuraat oli astmiktempel, mõõtmetelt suur. Nt Marduki tempel (Paabeli torn), Uri Tsikuraat. Ehitati ka linnamüüre ja väravaid ja seda praktilistel põhjustel, kuid väravaid tihti ka kaunistati lohede ja loomadega
Pulgaga savitahvlile vajutatud märgid, mis tähistasid mõisteid ja silpe. Haridus Haridust andsid preestrid. Koolid templite juures. Õpilased enamasti ülemkihist. Kirjaoskust kasutati sageli igapäevaelus. Matemaatika, tähetarkus, religioosse sisuga traditsiooniline kirjandus. Jumalad ja surmajärgsus Jumalat eristas inimesest vaid vägevus ja surematus. Kaitses inimlikku õiguskorda ja moraali ning karistas ülekohtuseid. Panteoni tipus kolm meesjumalat: Anu (taevajumal, jumalate isa), Enlil (tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal), Ea (sügavuste isand). Pöörati tähelepanu elule enne surma. Templid Jumala maine koda, mis kaitses linna. Tüübid: atsmiktempel (tsikuraat), mitme siseõuega templikompleks. Ruumid igapäevasteks ja religioosseteks kombetalitusteks, majandustegevuseks. Templiõuel ohverdati loomi, mis oli üks olulisemaid rituaale. Ennustuskunst ja astroloogia Ennete lugemine oli väga oluline
Valitseja ei olnud maapealne jumal, vaid vahtetalitaja e. ülempreester, seetõttu ei pööratud kuningale nii suurt tähelepanu, usk oli rahvapärasem. Jumalad olid sumeri päritolu ning kandusid edasi semiitide kaudu. Jumalad olid antropomorfsed, kujutati suguvõsana inimestest, neid iseloomustas vägevus ja surematus. Tiivulist Assüüria taeva- ja sõjajumalat Ninurtat samastati Babüloonia taevajumala Mardukiga. Marduk oli Babüloonia linna kaitsejumal. Jumalate hierarhia tipus oli kolm meesjumalat (ühiskonna peegelpilt). 1) taevajumal, jumalate is Anu (sumeri keeles An) 2) tuule-, tormi -, vihma- ja piksejumal Enlil (sumeri keeles Bel) oli eelmise poeg. On maailma looja ja kõpla leiutaja. 3) sügavuste jumal (isand) Ea (sumeri keeles Enki). Tähtis osa oli ka taevakehadel: 1) kuujumal Sin; päikesejumal Šamaš. Lisaks veel: 1) Jumalanna Ištar oli viljakuse kehastaja; 2) tähtsad olid ka linna kaitsejumalad Nt Babüloni Marduk.
kujulised). Neid kujutati suure perekonnana, kes elas muretut suursugustele inimestele omast elu. Miski inimlik polnud võõras jumalatelegi. Nad sõid, jõid, magasid, armastasid teineteist, sigitasid järglasi, tülitsesid ja petsid üksteist ning leppisid seejärel. Inimestest eristas neid surematus ja üliinimlik võimsus. Inimesed olid surelike ja väetitena jumalate kõrval kaitsetud ja tühised. Mesopotaamia panteoni tipus seisid kolm suurt meesjumalat. Taevajumal Anu (sumerite An) oli jumalate isa. Temast peeti küll väga lugu, kuid müütides ta suuremat osa ei mänginud. Tuule, tormi, vihma ja piksejumal, Anu poeg Enlil (semiitide Bel), oli jumalate kuningas ja paljude müütide peategelane. Enlil edendas põlluviljakust ja kaitses maist kuningavõimu. Mõnede lugude järgi oli ta loonud maailma ja toonud inimestele tsivilisatsiooni. Nii peeti teda näiteks esmase põlluharimisvahendi kõpla leiutajaks.
annaabi.ee 
