Pressiteade Merle Põesaste 29.09.2016 EESTI MEEPÄEVAD TOIMUVAD LILLEPAVILJONIS JA ESINDATUD ON KA MESIPERE OÜ. Eesti Meetootjate Ühing korraldab ka sel aastal meepäevad Pirital Lillepaviljonis (Pirita tee 26) kus on esindatud Meetootjate Liitu kuuluvad mesinikud. Mesipere OÜ tuleb turule tavapärase mahemee, taruvaigu ja suira veel lisaks uue meeliigiga „Sügismesi“ mis on mesilaste poolt töödeldud talvesööt. Mesinik ise ütleb, et meesaak oli üle-Eestiliselt nadi kuna õiget meeilma ei olnud ja see kergitab mõnevõrra küll mee hinda, aga kuna konkurents on tihe, siis tuleb turul püsimiseks tihti millegi uuega välja tulla. Meepäevad toimuvad 8-9 oktoober ja on avatud 9.00-18.00. Sissepääs õpilastele ja pensionäridele 1 Euro, täiskasvanule 2.50 Eurot ja perepilet maksab 4 Eurot. Üritust korraldab ja juhib Eesti Meetootjate Liidu esinaine Liisa Mesilane. Paviljonis toimuvad ka erinevad viktoriinid ja loengud on tasuta
Seoses põllundusega levis välja aletamine, söödaviljelus ja kolmeväljasüsteem. Põllunduses hakati abiks kasutama loomi, mis muutis inimeste elu tunduvalt lihtsamaks. Koos raua sulatamise ja töötlemise algusega, toimus samuti palju muudatusi. Tööriistad muutusid paremaks ja vastupidavamaks - juurde tulid konksader ja harkader. Tähtsaks muutus ka metsmesindus. Sel ajal otsiti metsas puuõõnes elunevaid mesilasperesid ja võeti neilt meesaak- peeti meejahti. Tänu sellele, et me oleme mereäärne riik on see meile suureks kasuks olnud kaubavahetus, vahetuskaubandus ja vahenduskaubandus ja on seda siiani. Jõudsasti arenes käsitöö- savinõude valmistamine, pronksi ja hõbeehete tegemine. Muutused toimusid ka elamutes. Ennem olid rehielamud ainult koduks aga ajapikku hakkasid muutuma nii elu- kui ka tootmishooneteks. Hakkasid tekkima ridakülad, hajakülad, kihelkonnad ja maakonnad. Kujunesid välja vanemad,
pesa puhtust – põhjalangetis eemaldatakse ja vaadatakse kas ei ole mesilastel kõhulahtisust perede tugevust – tugev (mesilased katavad 8..9 kärjetänavat), keskmine (7..8), nõrk (4…5). Valguse – õiepäevad: tööd mis on suunatud pere ülesehitamisele ja paljundamisele. Pered läbivaatamisel rahulikud, mee saak üle keskmise. Palju õietolmu. Vee – lehepäevad: ei soovi segamist, nõelavad rohkem, meesaak keskmisest väiksem. Soojuse – viljapäevad: tuuakse rohkem nektarit, õietolmu vähe. Haue jäetakse hooletusse, nõelatakse vähe. Maa – juurepäevad: toetatakse mesilaste ehitustungi, meesaak alla keskmise, rahutud. 1. läbivaatus valguse-õiepäevadel 2. meekorje alguses vaadata soojuse-viljapäevadel 3. korjepausis uuesti valguse-õiepäevadel 4. uue korje algul jälle soojuse viljapäevadel.
Siiski saavad mesinikud põhitulu mee müümisest. [4] Mesinike ja talunike vahel võivad tekkida konfliktid, kuna mesinikud teevad talunikele mesilaste pidamisega teene-mesilased tolmeldavad nende põlde, kuid talunike käitumine toob mesilastele ja mesinikele kahju-umbrohutõrje, õitsemisperioodil taimede niitmine. [4] Eestis on mesindusega tegeletud juba pikka aega. Muinasajal otsiti puuõõnsustest mesilasperesid ja neilt võeti meesaak. Sellest sai alguse metsmesindus. Kodumesindusega hakati tegelema XVIII sajandil. Siis toodi mesilastarud majade lähedale. Eesti mesinduse arengus toimus suur pööre XIX sajandi lõpus. Mesinduse edukas arenemine lõppes Eestimaal teise maailmasõja ajal. Sõja ajal mesilasperede arv vähenes. [4] Mesilased on tähtsad, sest tänu neile saavad taimed tolmeldatud. Eriti tähtis roll on mesilastel viljapuude ja marjapõõsaste tolmeldamisel. Suureks probleemiks
kirjeldatud rändel esinevad mureküsimusi. 1. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID Mesilaste saagikusele suurimat mõju avaldavaks teguriks on ilmastik. Esiteks on vaja kindlalt temperatuuri, mis võimaldab mesilastel saagi korjamist. Suurem osa taimedest eritab nektarit 2025 °C juures, varakevadised meetaimed, nagu näiteks paiseleht, pajud, murelid, lumikellukesed 610 °C juures. Eestis võib ilmastik pärssida head saaki, sest ebasoodsa ilmastikuga aastal jääb meesaak eriti väikseks. Välistatud pole ka põua esinemine, mille puhul õhutemperatuur üle 30 °C kuivatab nektari. Samuti võib määravaks faktoriks saada veel õhuniiskus. Kõige sobivamaks õhuniiskuseks on mesilaste jaoks 6080%. Kui pikka aega esinevad vihmased ilmad, siis suureneb nektaris selle tagajärjel liigselt veesisaldus ning mesilased ei soovi sellist nektarit enam korjata. Vihm võib ka nektari õiest täiesti välja uhtuda
Rahvakeeles PÄRN, NIIN (murretes ka niids, niits, niider), LÕHMUS, PÄHN Pärnapuu hulk erinevaid nime tust annavad tunnistust sellest, et ta on Eestis levinud ja teada puuliik.Ta on meie rahvausundis hästi tuntud kui püha puu, sest pärn tänu oma aeglasele kasvule elab kaua, on põline. Pärnad on head meetaimed. Pärnaõiemett peetakse eriti heaks meeks. Keskmiselt pärnalt saab aastas 1630 kg mett, aga 1 ha pärnametsalt üle tonni. Igast pärnaõiest saab 25 ml mett. Meesaak oleneb liigist: mõnelt liigilt ei saa peaaegu üldse mett. Eriti rohkelt eritab pärn õienektarit hommikuti ja õhtu eel ning just siis külastavad mesilased pärnaõisi kõige rohkem. Eestis ei ole pärnal majanduslikku tähtsust, sest looduslikult kasvab teda meil väga vähe. Mütoloogia ja sümboolika Vanakreeka mütoloogias muutusid Philemon ja Baukis pärast jumalate kostitamist tammeks ja pärnaks, mis lähestikku kasvasid. Pärn on Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia ja Horvaatia rahvuspuu
annaabi.ee 
