tolmendajad. Mesilased saavad peale nektari ka õietolmu. Võilill annab rohkelt õietolmu. Üle +20C ilmadega eritab ta küllalt nektarit. Võilille õitsemise ajal on õhtuti mesitarude ümber aromaatne mee lõhn mis kandub kümnete meetrite kaugusele. Võilille mesi on kollane, aromaatne ja kristalliseerudes peene kristalliga. Kristalliseerub kärgedes üsna kiiresti ja ei sobi mesilastele talvesöödaks. Tamm õitseb mai lõpus juuni alguses enne lehtimist. Tamme meeproduktiivsus on väike, kuni 10 kg/ha. Tuultolmneja kuid mesilased saavad isasurbadelt kollakasrohelist õietolmu. Niiskete ja soojade ilmadega juulis-augustis koguvad mesilased tammelehtedelt lehemett. 3 Mee- ja Korjetaimed 1.1 Valge iminõges Ladinakeelne nimetus: Lamium album. Õitsemise aeg: 1. mai - 25. august. Meeproduktiivsus: kuni 500 kg/ha
[2] Linnades, asulates ja nende lähemas ümbruse esineb mitmesuguseid ilupiud, põõsaid ja lilli, mis on ka meetaimed. Linnades ja asulates enim leiduvad meetaimed on harilik vaher, pajud, remmelgad, hobukastan, pihlakas, suur läätspuu, pärn, lumimari jt. [2] Kanarbik on 10-60 cm kõrgune hargnev kääbuspõõsas. Lehed on redutseerunud varrele igihaljasteks soomusteks. Õis neljatine, lillakas. Õitseb juulis augustis 30-40 päeva. Meeproduktiivsus 200 kg/ha. Mesilased külastavad kanarbikku peamiselt hommikupoolikul. [2] Harilik lumimari on madalakasvuline põõsas. Lehed lühirootsulised, alt sinakasrohelised. Õitsvatel okstel on lehed korrapärased, mitteõitsvatel okstel lõhestunud, ebakorrapäraste hõlmadega. Õied on väiksed , kellukjad. Õitseb juulist septembrini 30-40 päeva. Hea meetaim, meekogus 400 kg/ha. [2] Harilik vaher on kuni 25 m kõrgune puu. Lehed 5-hõlmalised, pikalt teritunud tipuga ja tömpide sisselõigetega
1. Nimeta 3 ohtlikumat Eestis leiduvat mesilaste haigust. Euroopa ja Ameerika haudmemädanik Nosematoos Varroatoos 2. Nimeta 2 kevadel õitsevat meetaime. Õitsemise aeg ja meeproduktiivsus. Harilik vaher õitseb aprillis-mais. Meeproduktiivsus on 200-1000 kg/ha. Harilik kopsurohi õitseb aprillis-mais. Meeproduktiivsus on 60-70 kg/ha. 3. Nimeta 4 mesilaste kahjurit. Lühitutvustus. Kõrvahark pikliku kehaga, tugeva kitiinkattega, tumepruun putukas. Toiduks kasutab ta mett, surnud ja haigeid mesilasi ning hävitab ka tarus leiduvaid kärjeleediku röövikuid. Kärjeleedik on olemas suur ja väike kärjeleedik. Nad on ohtlikud kärjekahjurid ja mesilaste haiguste levitajad. Emane kärjeleedik muneb muna, millest koorub vagel, kuid keda nimetatakse hiljem röövikuks.
päevas.Vaarikamesi on hele,peaaegu värvitu,vaevumärgatava roheka varjundi ning meeldiva maitssega. Harilik pärn Pärnaliste sugukonda kuuluv kuni 35 m kõrguseks kasvav puu.Lai võsa on munajas ja rohkesti harunev.Õitseb juulikuu keskel,tavaliselt 10-20. Juunini.Õisik püstine, 3-11-õieline ebasarikas.Üks õis eritab 0,73-3,11 mg nektarit,mille suhkrusisaldus saavutab 54%.Kui arvestada,et 115 cm tüve läbimõõduga pärnal leidub keskmiselt 1 200 000 õit,saavutab ühe puu meeproduktiivsus peaaegu 3kg.Hektari kohta seega keskmiselt 200-300kg. Raps Eestis kasvatatakse nii tali-kui suvirapsi.Kõik on üksteisele sarnased ristõielised kultuurid.Nii õitseb taliraps peamiselt juuni ja suviraps kuu aega hiljem.Taliraps on 1-1,5 m kõrguste tugevasti hargnenud vartega õlikultuur.Õitsema hakkab juuni algul,kusjuures ühe õisiku õitsemine kestab 28-38 päeva,kogu taim kuni 45 päeva.Õietolm on kollane.Meeproduktiivus saavutab 50kg/ha.Suviraps meeproduktiivsus 40-50 kg/ha.
puhmana kasvav sinakasroheline võimas mahlakas taim. Õied on tal kollased, nelja kroonlehega. Kui kahtlusalune taim on leitud, siis murdke tal üks oks, leht või õieraag. Kui selle seest ilmub nähtavale kollakasoranz piimmahl, mis murdekohale kiiresti väikese tilga moodustab, siis oletegi leidnud vereurmarohu.Vereurmarohtu võib igat moodi kutsuda. Näiteks kutsutakse seda punaserohi, punasetõverohi, vererohi ja õuetõberohi. Ta õitseb maist kuni septembrini. Meeproduktiivsus on kuni 70 kg/ha. Vereurmarohi õitseb kõikjal ja taas on looduslik soolatüüka ravim käepärast- vereurmarohu piimmahl. Seda saab kätte igast taime murdekohast, nii varrest kui lehtedest. Mõned arvavad isegi konnasilmaravi piimmahlaga võimalikuks. Küllap on see nii just ajal, kui taimedel on väga kõige rohkem- juunikuus ja jaanipäeva ümber. Ettevaatust, vereurmarohi on mürgine! Vereurmarohu teed tohib üks tassitäis päevas ära juua. See aitab maksa
hobuheinik, triibuline heinik, loorheinik, hallikaspruun heinik, tuhmuv-, ere-, veinpunane- ja mustjaspilvik PUHKEVÕIMALUSED Nõmmemetsad on inimestele armastatuimaks puhkepaigaks sest need on avarad ja ilma põõsarindeta metsad kuigi ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. TULU MESINDUSEST (kanarbiku meeproduktiivsuse sain http://mesindus.ee/files/mesilaste_korjemaa_ja_meetaimed2.pdf) Kanarbik on väga hea meetaim, meeproduktiivsus on kuni 200 kg/ha, seega arvestame umbes 170kg hektarilt aastas. Ühe metsa põlvkonna jooksul, ehk siis 80 aasta jooksul selles metsas kui kasvatame mändi, saame 13600kg mett. Mee kilogrammi hind on umbes 7 eurot, seega teenime ühe metsa põlvkonna jooksul 95200 eurot. TULU POHLA KORJAMISEST (Infot pohla saagikuse kohta sain http://mivana.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=269075/mets_31-15.pdf) Kuna nõmme metsas kasvab pohl, siis tegin selle kohta arvutusi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
