tundma – st tajuma ja saama aru, et see on seesama asi. Siin on siis see tajumise passiivsus. Mälust ammutamine ei ole aktiivne. Laps ei pruugi ise midagi teha, et ta mälust midagi üles leiaks. Me rääkisime meeldetuletamisega seoses meenutusajenditest. Need on mingisugused infokeskkonnast. Sel juhul toimivad meenutusajendid selliselt, et mälust ujuvad need asjad pinnale, mis meenutusajenditega kuidagi seotud on. Kui meenutusajendeid keskkonnas ei ole, peame sooritama mäluotsingu. Või kui küsimus, mis õpetaja meenutusajendina küsib, on väga üldine. Siis tuleb see otsinguprotsess ise läbi viia, tuleb sooritada mäluotsing. Seda vaimse arengu probleemidega lapsed ei tee. Otsustavad kiiresti , et ei tea, ei ole meeles ja kogu lugu. VAA lapsed ise aktiivselt infot mälust ei otsi. Õpetaja teab küll, et see asi on õpitud ja et laps teab seda, aga laps ei tee
juhise järgi suunavad küsimused-korraldused Näitvahendite kasutamine ja õppetagevuse materialiseerimine objektid ja nende kujutised skeemid, algoritmid Tunnetusprotsesside ja metavõimete arendamine. Tunnetusprotsside arendamine TAJU suunata tähelepanu õpetada süstemaatilist vaatlust/uurimist MÄLU arvestada mälu mahuga õpetada strateegiaid, materjali mõtestamine ja seostamine muuta meenutusajendeid MÕTLEMINE kujundada mõisteid harjutada analüüsi, võrdlemist, rühmitamist, üldistamist arvestades materjali keerukusega Metavõimete arendamiseks Arendada teadlikkust oma (vaimsest) tegevusest selle tugevatest ja nõrkadest külgedest ülesande nõudmistest ja ümbritseva keskkonna võimalustest Õpetada kasutama erinevaid õpistrateegiaid
o Säilitamine info muutumine ja selle unustamine, kuna peale tuleb uut infot. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 4 o Taastamine info kättesaamine: äratundmine, meenumine, meenutamine. Meenutusajendid infotükid keskkonnast, mis aktiveerivad mälu. Meenutamine sõltub sellest, kuidas meelde jäeti, õppimine on kontekstispetsiifiline. Meenutusajendeid muutes saab laste puhul muuta meelde tuletamist (nt pilte näidata, helisid tekitada jms, mis aktiveerib mälupilte). Mõtlemine o Kogemuse organiseerimine on objektiivse reaalsuse vahendatud tunnetamine; võimaldab mõista varjatud seoseid, sõltuvusi, põhjusi ja tagajärgi, üldisi printsiipe; võimaldab korrastada ja organiseerida psüühikas kajastatud infot maailma kohta; võimaldab siduda mineviku, oleviku ja tuleviku (taju toimib ainult olevikus).
küsimusi vaid esitada üldiseid lahtisi küsimusi ning lasta vaba meenutamise põhimõttel pealtnägijal niipalju omapoolset infot anda kui talle vähegi meenub Kognitiivse intervjuu idee: metauuringud on näidanud et see annab 30-40% Kognitiivse intervjuu põhimõtted: Retrospektiivne ja prospektiivne mälu Retrospektiivne mälu – nende asjade mäletamine mis on toimunud või omandau minevikus - Taastab infot vastuseks küsimusele mis? - On palju infot sisaldav - On rohkem meenutusajendeid Prospektiivne mälu – nende asjade meelespidamine mida tehakse tulevikus - Vastab küsimusele millal? - Informatiivne sisu on madal - On seotud tegevusplaanide ja kavatsustega - Seotud enam isikutevaheliste suhetega: paremini meeles need kavatsused mis kaasavad teisi inimesi - Sisaldab enamasti ka retrospektiivset komponenti Aja-põhine ja sündmuse-põhine prospektiivne mälu
annaabi.ee 
