26. Tehkem selgeks, mis on teadmine. Teadmine on midagi enamat fakti- näiteks põhimõiste, definitsiooni või daatumi- meelespidaine. Tõeline teadmine pole üksnes millestki informeeritus , vaid ka selle millegi põhiolemuse mõistmine. Seega on teadmiste omandamine liikumine õndsas teadmatuses ja hajali teabekildudest, oletustest, meelevaldseist arvamustest ja üldistustest asjade ja nähtuste lahti mõtestamise ja hõlpsasti meenutatava mäletamise suunas. Süvenev teadmine suhestab ükksikteadmised omavahel, luues nõnda õpitavast valdkonnast ühtse loogilise süsteemi. 27. Paljud psühholoogia põhitõed ei ole taibatavad mitte abstraktse arutluse, vaid probleemi läbielamise, oman nahal tajumise tulemusena. G. W. Allport kirjutas, et psühhiaatrid, kel endal on olnud neuroosi sümbromeid, võivad oma kliente terasnärvidega hingearstidest isegi paremini mõista. Samal kombel võib püshholooiga õppijal tema enda
mõtlemised. mälujälg mälestust säilitav füüsikaline märge närvisüsteemis mälu konsolideerimine-bioloogiline protsess, mille abil teisendatakse mälestused ajutisest seisundist püsivamasse seisundisse retrograadne amneesia mälupuudulikkus, sageli pärast peavigastusi. Meeldetuletamise ajend vihje, mis aitab infot meenutada Meeldetuletamise rajad ideid ühendavad seosed, mida inimene mälust info otsimisel kasutab Interferents mäluvead, mille puhul segunevad meenutatava infoga elemendid, mis polnud sellega tegelikult seotud. Väärinformatsiooni efekt sündmuse läbielanud inimesele esitatakse eksitavaid küsimusi, peavad väärinfot osaks oma mälestustes. Skeem inimese vaimne representatsioon, mis võtab kokku tema teadmised teatud tüüpi sündmuse v olukorra kohta Mälu tüübid 1. Ekspliitsiline-teadvustatud: Episoodiline mälu, mis puudutab konkreetseid sündmusi Semantiline mälu üldteadmised, faktid 2
protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. Kaheks praimingu alaliigiks on pertseptiivne praiming ja kontseptuaalne praiming. Pertseptiivne praiming tugineb varem kogetud konkreetsete tajutavate tunnuste soodustavale mõjule hilisemale mälust teabe ammutamisele. Kontseptuaalne toiming tugineb aga varem kogetu ning hiljem meenutatava semantiliste seoste mõju kaudu. Anomaalsed mälunähtused: - Alzheimeri tõbi - Joobemälulünk - Amneesia ehk afektiseisund Mälu individuaalsed erisused ja hetkeomadused Mälu mahtu iseloomustab mälu infosisaldus kompades Mälu täpsus ehk moondumiskindlus on iseloomustatav kahes plaanis – kuivõrd täpselt suudab keegi edastada (1) omandatud välist kuju, vormi, olekut või (2) selle sisu, mõtet, üldisust.
Tuleks eristada seesmist ja välist konteksti; mõlemad olulised vaba meenutamise puhul, ainult seesmine oluline äratundmise puhul Aeg (ja konsolideerumise puudulikkus) unustamise põhjusena: - Mällu talletamine eeldab mäljujälgede konsolideerumist – füsioloogiline protsess mis kestab tunde (hipokampuses) ja päevi, kuid aastaid (neokorteksis) - Tõendid: aju kuvamisel aktivatsioon eri osades, sõltuvalt meenutatava materjali talletamise ajast - Unustamise kõver - Retrograadne amneesia - Ka retroaktiivse intergerentsi puhul - Uue materjali pealetulek takistab konsolideerumist, seega mida kiiremini peale õppimist vaheaeg konsolideerumiseks seda parem - Isegi alkoholiga mõju tõestatav Everyday Memory Erinevus traditsioonilisest mälu-uurmisest: - maht vs kvalitatiivne sisu - ajaline distants ja spontaanne meenutamine
annaabi.ee 
