ühikuteks, et neid paremini mällu salvestada. Ekspertide teadmiste kängid on suuremad, sisaldavad 3-6 ühikut, algajatel vaid üksikuid ühikud. Ekspertide ühe kängi teadmised on nii tihedalt seotud, et ühe osa meenutamine viib kohe Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 3 Psühholoogia gümnaasiumile teiste meenutamiseni. Seega võimaldab känkimine teadmistega efektiivsemalt maniplueerida ja tegutseda. Nt: lugema õppiv laps peab alguses mõistma, mis tähega on tegemist, ning samas meenutama, kuidas seda tähte hääldada. Ükshaaval tähtede meenutamisega on ta hädas ka sõna mõistmisel. Laps harjutab ning varsti suudab ta juba lugeda või öelda sõnu kohe ja samas mõista selle tähendust ning ta võib kiiresti minna järgmise sõna lugemisele.
· Lugema õppimine kui lugemine muutub kiiremaks, jääb rohkem tähelepanu üle lausete sisu mõistmiseks · Toimub känkimine informatsiooni organiseerimine ja ühendamine Känkimine · Känkimisel moodustatakse omavahel tihedalt seotud teadmistest suuremaid teadmiste ühikuid. Algajate ja ekspertide vahe on känkide suuruses · Ühe kängi teadmised on nii tihedalt seotud, et ühe osa meenutamine viib kohe ka teiste osade meenutamiseni Eksperdid · Kulutavad probleemi analüüsimiseks ja esitamiseks rohkem aega kui algajad · Defineerivad uudse probleemi oma eelnevate mõistete struktuurist lähtudes · Lihtsamate probleemide esitused sisaldavad ka infot lahenduse kohta (strateegiate kohta) · Keerukamate probleemide korral kulutavad eksperdid rohkem aega ka lahendusstrateegiate peale mõtlemiseks · Arenenud metateadmine teadmine omaenda tunnetusvõime ja teadmiste kohta
juhendamisest on lapsel kasu (milliseid juhendeid sa ise kasutada), et tal meelde jääks paremini.Ehk pisematel lastel saab õpsi tegevusest aru, lapse mälu kohta. MeEnUtAmInE: uurida tuleks: kas laps ei mäleta üldse, kas tuleb meelde raskusetga: selleks tuleks anda vihjeid, viiteid. Ehk viite teete sarnaseks sellele, mis pidi meelde jääma. Meenutamisajendid: tav nt lõhna peale tuleb iseeneselikult meelde mõni asi mälust. Õpetaja saab küsida lisaküsimusi, et jõuda selle meenutamiseni. Õps peab muutma ajendeid sarnasemaks sellele, mis on eeldatavasti mälujälg. PÖÖRA tp, mis laadi info lapsele paremini meelde jääb? tihti lastel on eelistatumad valdkonnad, seda infi on tal siis kergem ka säilitada. PEP-R test (psüholoogilispedagoogiline profiil) see eeldab väljaõpet. Lastele 0,5-7 aastat. Suht paindlikult kasutatav, ül järjestust võib muuta. Käitumissuhtlemisprobleemidega lastele võib ka uurida, sest seal on vähe verbaalset asja
- DeGroot näitas et nii algajad kui meistrid ei mõelnud ette rohkem kui 5 käiku - Samas selgusid olulsed vahed hoopis teistsugused ülesandes – positsioonide mälus - Chase ja Simon uurisid maletajate teadmiste struktuuri - Nad kasutasid känki kui teadmiste struktuuri algühikut, ning uurisid selliste känkide struktuuri ja suurust - Kängid on moodustatud tihedalt seotud teadmistest. Kängi sees viib mingi teadmise meenutamine järgmise meenutamiseni - Vahe algajate ja ekspertide vahel on känkide suuruses Probleemide esitamine ja lahendamine: erinevused ekspertide-algajate vahel - Chi, Feltovich ja Glaser uurisid kuidas klassifitseerivad, esitavad ja lahendavad füüsika probleeme algajad ja eksperdid - Selleks palusid nad probleeme sarnasuse alusel klassifitseerida ja hiljem ülesandeid lahendades inimestel rääkida mida nad teevad - Larkin uuris ülesannete lahendamise protsessi
annaabi.ee 
