ANDREI RUBLJOV 1360-1436 Freskod Vladimiri Uspenski kate- draalis "Kolmainsus" (Tretjakovi galeriis)- täiuslikum ikoon Ühendas 13.saj rahvaliku laadi bütsantsliku suursugususega Kolmainsus MIS ON IKOON? Evangeelium värvides Ühenduslüliks taevase eluga Ülipeen käsitöö Kindlad zestid, rõivastus, sümbolid Ikoone ei signeeritud IKONOSTAAS - ikoonidega kae- tud vahesein, mis isoleerib altari juures olevad vaimulikud muust rahvast; piir meeltemaailma ja vaimumaailma vahel. Ikonostaas TEHNOLOOGIA Pärnapuulaud Liimitud lõuend Valgendamine Temperaga maalimine
ebatäiuslikud koopiad. Õpetus ideaalsst riigist: inimene koosnev 3 vastandlikust elemendist - kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida ning valitseda tahte kaugu kirge. Sama käsitluse laiendas Platon ka ideaalühiskonnale - tema arvates oli ideaalilähedane Sparta (korravalvurite mass peab ohjeldama masse, saades filosoofidelt juhtnööre). Platoni põhiteoseks oli dialoog ,,Riik". Aristoteles - Platon´i õpilane, kuid eitas ideede-ja meeltemaailma erinevust. Tema arvates eksisteerib üks meeltega tajutav maailm. Idee on asja olemus mida saab määratleda üldistamise teel. Riigi eesmärk oli tagada oma kodanikele õnnelik elu, selleks tuli hoiduda äärmustest. üksikisik võib olla õnnelik ja ennast teostada vaid ühiskonna liikmena. Voorus asuv võrdsetel kaugustel kahest äärmusest. Peateosed on ,,Eetika" ja ,,Metafüüsika" Jumalatega suhtlemine Usupidustused - eesmärgiks oli kinnitada usku ja isaaa-armastust.
vaid üksnes nähtumustega kui kogemusobjektidega. Seega ei saa ei puhas matemaatika ega puhas loodusteadus käia mitte muu kui ainuüksi nähtumuste kohta ning esitada üksnes seda, mis teeb võimalikuks kas kogemuse üldse või selle, mis, kuna ta tuleneb neist printsiipidest, peab alati olema võimeline olla esitatud mingis võimalikus kogemuses.(§ 31) Juba filosoofia hallidest aegadest peale on puhta mõistuse uurijad endile peale meeleasjade ehk nähtumuste, mis moodustavad meeltemaailma, välja mõelnud veel erilised mõistusolemused, mis peavad moodustama mõistusmaailma, ja kuna nad pidasid nähtumust ja näivust üheks ja samaks, siis omistasid nad tegelikkuse üksnes mõistusolemustele. (§ 32) Kokkuvõtlikult öeldes: meeled ei peata, aga aru petab, seega aru on see, mis teeb otsustusi ja näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. 6
Näilisus ei taga tõelist teadmist. Et küündida tõsiolevani, peame püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on meie selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. See vaid mõtlemise abil saavutatav tegelikkus on ideede maailm, mis kiirgab kogu teadmises. Ideed teadmise objektina Ülemeelelised ideed on meeltega tajutavast tegelikkusest põhjapanevamad. Alles mõtlemise abil saavutatud muutumatud ideed teevad tegelikkuse mõistmise võimalikuks. Meeltemaailma muutuvad ja kaduvad esemed ja olendid saavad ilmuda meie teadmiste ringi ainult sedavõrd, kuivõrd me vaatleme neid ideede kaudu. Üksikud asjad ei ole tunnetatavad. Teadmine eeldab mõtlemist, seega eraldumist meeltes vahetult antust. Kui ei oleks ideid, siis ei oleks midagi, millele meeled saaksid toetuda. Ilma igaveste muutumatute ideedeta oleks mõistuslik mõtlemine võimatu. Ainsuse tunnetamine paljususes on Platoni õpetuse kesksemaid teemasid. Ideed on
jälgi ei ole; 2. läbivam ja ehk pärisomane liigitus oli Platonil hierarhiline: hierarhia tippu asetusid ühes variandis muusikalised kunstid ja gümnastika, teises variandis dialektika. Plotinos küsib, kas technega tehtud asjad ja techne`d kuuluvad mõistuse valda. Ja vastab:mis puutub kõikidesse jäljendavatesse kunstidesse maalimisse ja skulptuuri, tantsu ja miimi, mis on mingil kombel koostatud siinse maailma elementidest ja kasutavad meeltemaailma mudelit, jäljendades vorme ning liikumisi ja kohandades iseendale proportsioone, mida nad näevad, siis ei oleks õigustatud neid tagasi viia sinna [s.o. mõistusega hõlmatavasse maailma], v.a. inimese logos`es. Kui aga mõni kunstianne alustab [individuaalsete] elusolendite proportsioonidest ja jõuab proportsioonide vaatluseni elusolenditel üldse, siis oleks see osa 23
annaabi.ee 
