Autor kasutab palju irooniat ning võllahuumorit. b) „Paaria“ „Blasfeemiline ballaad“ Must jäänud vaid kõle kompleks Oo võllas, hüppetorn siit Hädaorust, Luuvaludes puusi ja reisi, su kitsas redel viipab otse taeva! Mis edasi elab vaid seks, „Eleegia“ Et vihata ennast ja teisi Mu süda meeltekoldes tuhastub „Ahastus“ Ning aju söestub nikotiini vingus Kui karidele paisat laevakere Mu maja täis on ahastust ja puudust Sääl elutseb vaid hiirte kisklev pere Ja vihma katkisest lööb sisse ruudust „Ikalduse aastail“ Öös huikab madrus. Rohket saaki haistes, Me külla parves murdnud hullud rotid. Neist kihisevad kambrid, voodikotid,
luuvaludes puusi ja reisi,/ mis edasi elab vaid seks,/ et vihata ennast ja teisi."(,,Paaria"). Heiti Talvik on kujutanud inimesi väga hästi, nad pole alistujad, läbi kannatuste suudavad jõuda tõeni ja sisemise rahuloluni. ,,Kui mustavad udud ja taevas lööb halliks,/ saab äkki kõik hääbuv su hingele kalliks."(,,Kui mustavad udud") Talviku tunded ja vaim oli seotud dramaatilise sisemise heitlusega. Inimlik äng ja meeleheide olid suureks osaks luules. ,,Mu süda meeltekoldes tuhastub/ ning aju söestub nikotiini vingus./ Kas iial enam puhastub/ mu tahe, lõtvuv ulaelu lingus?"(,,Eleegia"). Palju on kannatust ning tahet jõuda vabaduseni. Hing kannatab, ning ei suuda enam leida midagi head, mis tooks välja õnnetusest. Inimene heitleb ahistava ümbrusega: ,,Üks veski nägematu jahvatab/ kõik rõõmud mürgiks jahtuvas mu veres,"(,,Eleegia") justkui on lepitud sellega, et elu läheb ainult allamäge. Kohtupäev
maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujumatmine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. 1937 ilmus ,,Kohtupäev", mida peetakse silmapaistvamaiks luulekoguks. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid. Autor analüüsib tollases maailmas toimuvat- ridade vahelt kostub vastuhakutahet ning lootust. Eleegia Mu süda meeltekoldes tuhastub ning aju söestub nikotiini vingus. Kas iial enam puhastub mu tahe, lõtvuv ulaelu lingus? Ning iga läbipõetud aastaga roog maine näib mul' kibedam ja toorem. Hing täitund saastaga, mis jätnud sinna mineviku koorem. Üks veski nägematu jahvatab
Ma kergem udusulest ja tugevam terasest. Jäid lõõska vaid pehkinud jätted: väär-mina ning eba-maailm. Nüüd jootmas mind Kõiksuse lätted ja silmaks mul - Kõiksuse silm. Ja päiksekiirtega ühte mu ihu sulab uus. Ta üleni leegib kui lühter ja Elu Sõna tal suus. Viin kõikjale valgust ja rõõmu, 16 mu hingusest sulab hang ja mu südamest suuri sõõmu joob lunastust roimar ja vang. (,,Fööniks", 1945) Mu süda meeltekoldes tuhastub ning aju söestub nikotiini vingus. Kas iial enam puhastub mu tahe, lõtvuv ulaelu lingus? Ning iga läbipõetud aastaga roog maine näib mul' kibedam ja toorem. Hing täitund saastaga, mis jätnud sinna mineviku koorem. Üks veski nägematu jahvatab kõik rõõmud mürgiks jahtuvas mu veres, kus elumõte kahvatab kui närbuv päike kleepjas udumeres. (,,Eleegia") Ülesanne Loe luuletust ,,Dies irae." Millised sündmused toimusid Eestis 1934
annaabi.ee 
