vehklemine, jahipidamine.21. Aastaselt löödi rüütliks. Rüütliks õppisid ainult kõrgemast soost poisid. Vaimulikukasvatus-alates 6.sajandist kloostri ja toomkoolid. Sageli sattusid sinna kõrgemast soost perekondade nooremad pojad, ka orvud ja mahajäetud lapsed, kelle eest kirik hoolitsema pidid. Õpetajaks mungad ja preestrid. Õpiti ladina keeles mehaanilise päheõppimise meetodil, õpiti 3 esimest vaba kunsti ja muusikat ja aritmeetikat.tekkis päritolult kirju, kuid meelsuselt ühtne vaimuliku seisus. vt. Veel: http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/keskaeg/keskaeg_exe/index.html 4) Reformatsioon ja pedagoogika Hariduses saab valdavaks meetodiks näitlikustamine, matkimine, harjutamine (Comenius). Praktilise tegevuse vastandamine jutustavale meetodile (Bacon)Õpetajast saab absoluutse tõe kuulutaja, vaieldamatu autoriteet ja eeskuju. Inimene kannab vahetut vastutust jumala ees, sellepärast peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga
Et säästa meie maad sõjapurustustest, leidis ta otstarbeka olevat kanda sõjategevus võõrale territooriumile. Sel eesmärgil tungisid Eesti väed Vabadussõja ajal sügavale Läti aladele, võimaldades seega astuda tegevusse meile sõbralikul Läti valitsusel. Tungides LoodeVenemaale, abistati meile Punaarmeest vähem ohtlikke vene valgete üksusi. Narva jõe taga olnud Ingerimaast loodi puhvertsoon Narva piirilõigu ette. Kuna vastloodud eesti rahvaväes oli nii koolituselt ja meelsuselt vähemdemokraatlikke tsaariohvitsere kui ka kiirkoolitusel lipnikeks saanud, kuid demokraatlikemate vaadetega nooremohvitsere, siis kujunes nende sulatamine toimivasse sõjaväelisse süsteemi Laidoneri psühholoogiliseks meistritööks. Samal ajal koosnes reakoosseis suurte sõjakogemustega "vanadest huntidest" ning romantilistest ja isamaalises vaimustuses olevatest noortest, aga samuti töölistest ja talumeestest, kes sageli vastumeelselt käske täitsid ja sõja
Talurahva/linnakehvistu kasvatus. - Peamiselt kodune, esimesed koolid keskaja lõpul - Lihtrahva õpetus: ametiõpe gildides. Vaimulike kasvatus Õpilased: orbunud, vaesunud rüütlilapsed, talupoegade, linnakodanike lapsed Õpetajad: mungad, preestrid Õpetus: -ladina keelne -trivium + muusika ja aritmeetika Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil. Vaimuliku kasvatuse väljund tekkis päritolult kirju, meelsuselt ühtne vaimulik seisus. Karistamine. Kokkuvõte keskajast Keskaja koolikorraldus lähtus hierarhia ideest. Eesmärgiks ei olnud rohked ja sügavad teadmised, vaid jumalakartlikkuse kasvatamine. Parimaks vahendiks distsipliin ja erakordne rangus KÕRGHARIDUSE ARENG LÄÄNEEUROOPAS Keskaeg: UNIVERSITAS (lad. k.) Tähendas sarnaste huvidega inimeste ühendust Studium Generale Kunstide teaduskond (facultas artium) 2-aastane üldhariduslik kursus Erialased õpingud kolmes teaduskonnas
ka õppimises, omandas õpitava kiiresti ja nähtava pingutuseta. Igavesti vastuseta jäävaid küsimusi on rohkesti. Kas need noorukiea jooned kadusid koos meheikka jõudmisega n-ö loomulikul teel või langesid ilmasõja ohvriks? Kas võinuks need hiljem uuesti esile tõusta, tõrjudes kõrvale sõjakangelase ja rahvajuhi ajutise rolli? Julius Kuperjanov oli „tuline rahvuslane nii südamelt kui meelsuselt“ ning pole põhjust kahelda hinnangu paikapidavuses. Küsida võiks aga seda, kust taoline meelsus alguse sai? Tavapäraselt on kõneldud perekonnas valitsenud eestimeelsest, ehkki selles tõestuseks pole nimetamisväärseid argumente. On küll väiteid, et JK vanemad pöördusid Pihkva mailt Eestisse tagasi just sellepärast, et kartsid laste venestumist. Võimalik see ju on, kuid kodumaale tagasipöördumise põhjused võivad olla ka hoopis argisemad- varemalt üsna jõukas talu
annaabi.ee 
