tegelikult oma loomult head ning oma teekonnal headuse poole võivad nad eksida, kuid lõpuks jõuavad ikkagi välja headuseni. Inimese igapäevaelu juurde kuulub võitlus hea ja kurja vahel. Meis on peidus nii hea kui ka kurja alge. Meil on valida halva ja hea vahel ning see on meie teha kumma tee me valime, kas hea või halva. Elu koosnebki otsustest, ning kui meis on piisavalt tugevust, et kurjusest võitu saada tuleb osata seda kasutada. Faust tegi otsuse anda järele Mefistofelese meelitustele, kes lubas tema ellu põnevust ja naudinguid tuua. Et teha head tuleb saavutada harmoonia ülejäänud maailmaga. Faust oli aga maailmaga konfliktis ning tegi ka valesid otsuseid, mis põhjustasid hiljem halba. Lõpuks kui Faust taipas oma vigu oli hilja. Ta üritas päästa oma armastatut vangist, kuid see oli juba liiga hullunud. Polnud enam midagi teha, kui Faust mõistis oma viga oli liiga hilja midagi muuta ja jäi üle ainult oma teo eest vastutada.Inimese
seda väärt. Johann Wolfgang Goethe teose ,,Faust" põhiline teema on võitlus headuse ja kurjuse vahel. Raamatus sõlmivad Jumal ja Saatan omavahel lepingu. Saatan nimega Mefistofeles üritab Jumalale selgeks teha, et inimesed ei ole südames head ja kalduvad õigelt teelt kõrvale. Jumala arvates on nad loomult head, kuid igaüks võib vigu teha ja see on mõistetav. Faust andis järele Mefistofelese meelitustele, kes lubas tuua tema ellu põnevust ja naudinguid. Teose peategelane mõistis oma vigu liiga hilja ning polnud suuteline enam midagi muutma ning tal tuli oma teo eest vastutada. Elus tuleb ette mitmesuguseid kiusatusi, millele antakse järele või neist möödutakse. Võidelda tuleb palju, kuid võitlus ei pruugi alati lõppeda hästi, kuna ei osata teha õigeid otsuseid, millele paraku järgnevad tagajärjed.
Selle peale Achilleus vandus, et tema ja ta mehed ei võitle enam troojalaste vastu. Kreeklastel hakkas sõjas halvasti minema. Agamemnon kavatses sõjaväe laevadele panna ja koju sõita. Kuid vana Nestor andis nõu saata Odysseus ja Aias Achilleuse juurde vabandust paluma ja teda appi kutsuma. Agamemnon oli väga valmis andestust paluma ja nii läksidki eelnimetatud kaks meest koos hallipäise õpetaja Phoinixiga Achilleuse juurde. Kokkulepe jäi saavutamata, sest kõikidele keelitustele-meelitustele vastas Achilleus, et Agamemnon on teda alati vihanud ja petnud. Achilleus hakkas jälle sõdima alles siis, kui Hektor oli tapnud ta sõbra Patroklose.) (lisa 2 "Jupiter ja Thetis" 1811. Antiigijärgses kunstis kasutatakse rooma peajumal Jupiteri ja kreeka peajumal Zeusi vahet tegemata. Siingi oleks õigem rääkida Zeusist. Thetis oli nereiid, merenümf, merejumal Nereuse tütar. Tema ja Peleuse poeg oli Achilleus. Zeusi oli taevajumal, jumalate ja inimeste isa. Kuigi tal oli ka mõni nö.
Liivisõja alg perioodil venelased tegid luure- ja rüüsteretke Eestisse. Kaitset Eestil peaaegu ei olnudki ainult talupojad üritasid oma peresid kaitsta. Kevadel venelased piirasid sisse Narva ja Tartu. Narvas samal ajal kui venelased sinna sisse tungisid süütas üks ettevaatamatu kodanik õllekeetmisel linna põlema. Narvalased ei suutnud korraga tuld kustutada ega venelastega võidelda. Narva langes. Tartu rahvas aga hoopis ei suutnud vastase meelitustele ja lubadustele ära öelda ning nad loovutasid oma linna niisama. Mõni aasta hiljem Tartu kergeusklikud inimesed ja nende piiskop küüditati Venemaale. Pärast Tartu langemist lahkusid hirmus olevad orduväed Ida-Eestist ja kõik Ida-Eestis olevad kindlused läksid venelastele ilma tülideta. Natuke hiljem Goddert Kettler proovis venelastelt tema kodu koha kindlusi kätte saada aga ta kahjuks ei saavutanud sellega mitte midagi. Umbes Liivisõja keskpaigas tulid
hästi ja peremehe seltsis on parem õppida kui seda teha oskari naeru all. Äkitselt jooksis helene tuhatnelja sauna poole ja läks andresega rääkima, palus et too tuleks vanaisa juurde kes on suremas. Kuid tagasi läks ta hoopis töntsimalt kui tuli. Seda kõike vaatasid pealt mäe rahvas. Järgmisena läks pearu juude karla kes palus mitu korda et andres tuleks isa juurde kuna to otahtvat andeks paluda kuid kõikidele meelitustele olenemata ei läinud andres ta ütles et kui kirikuõpetaja kes siia raha eest tuli edaspidi enam ühegi surmateele mineja juures raha ei küsiks siis ta tuelks .. Siis tuli andrese juurde maret kes ütles et sa võiks ikka minna kuna sass ütles et kui surija soovib andestust peaks ta ikka selle ka saama, kuid andres jä endale kindlaks. Õhtul kui indrek koju tuli rääkis andres kuidas teda 2 korda palumas oli käidud, kuid andres ei teinud sest suuremat numbrit
annaabi.ee 
