Ekke kukub hobukastani ladvas nagu kägu. Kägu pidavat tähendama halba õnne ning teavitama peatsest surmast või hukatusest. Ekke ema, Neenu Moor, sai aga aru, et see on Ekke, kes puu otsas kukub ning sai väga vihaseks. Lõpuks kavaldas Neenu siiski Ekke üle ja teeskles kastani all magajat ,kui Ekke alla ronima hakkas ning siis sai Ekke Moor kõvasti nuhelda. Teisalt on Ekket aga kujutatud lootusetu naistemehena. Ekke oli kuulus kui poisikene, kes käib tüdrukute akende all neid meelitamas käib ja neile saia või midagi muud ilusat ostab. Ekke varastas tihti Neenu tagant raha, kasvõi paar krooni, et saaks mõnele tüdrukule saiagi osta. Kõige värvikamalt on kirjeldatud Ekke Moori suhteid naaber Toomas Üüve tütre, Eneken Üüvega. Toomas Üüve oli rikas ärimees, kuid ta oli oma vara saanud ebaausal teel. Kunagi väga ammu oli merel laevahukk ja meri uhtus randa võõraid surnuid mehi. Toomas Üüve võttis ühe neist enda juurde, ning hoolitses tema eest. Tuli
Ühel päeval tulnud aga raudmehed Viru randa muljuma ja rahupõlve rikkuma. Kalevipoeg hakkas sõda ette valmistama,mattis sisse kallid varandused,sidus mõõga vööle,võttis oda ja kiibi ning puhus sõjasarve,sedasi mehi kokku kutsunud asus vaenlastele vastu. Kahjuks aga langesid paljud Kalevipoja sõbrad,seal hulgas ka Alevipoeg,ning suures kurbuses andis Kalevipoeg valitsejavõimu Olevipojale üle,ning ise lahkus metsa. Koiva järve äärde,kus aga raudmehed varsti käisid Kalevipoega meelitamas, et too neile võimu ja väe annaks. Kuid Kalevipoeg sai ainult vihaseks ning lahkus Koivalt,viimaks jõudis Kalevipoeg Kääpa jõe kaldale. Sinna,kus vee all lebas ta mõõk. Kui Kalevipoeg vette astus,tuli mõõgale meedle Kalevipoja enda sajatus ,,Kui aga juhtub käidanessa,jalakanda pistma jõkke,kes sind enne ise kandud: siisap,mõõka sõbrakene murra jalad tal mõlemad. Kalevipoeg oli soovinud,et mõõk
Ühes võitluses suri Sulevipoeg ja paljud Kalevipoja mehed langesid või põgenesid. Võitlus kestis saabuva ööni. Alevipoeg, Olevipoeg ja Kalevipoeg läksid vett otsima. Märkasidki järve kuid kahjuks kukkus Alevipoeg järve sügavustesse ja hukkus. Kalevipoeg oli väga läbi, et andis valitsejavõimu Olevipojale ja lahkus. Ta rändas mitu päeva kuni jõudis Koiva jõe kaldale, kuhu ta elama jäi. Kalevipoega käisid meelitamas kaks raudmeeste kampa, kellest ta jõuga ja nõuga jagu sai. Raudmehed tüütasid Kalevipoega ja ta otsustas uut kohta otsima minna. Ta leidis Kääpa jõe, kus tulid talle meelde tema mõõk ja sõnad, mis ta ütles. Nüüd kuulaski mõõk tema käsku ja lõikas Kalevipojal jalad alt ning ta suri. Taevas tahtis Vanaisa teda tööle panna ja ta pani ta põrgu väravat valvama, öeldes, et ta kaljule rusikaga raksataks
Seitse päeva järjest sõitis sõda ühest kohast teise. Ühes võitluses suri Sulevipoeg ja paljud Kalevipoja mehed langesid või põgenesid. Võitlus kestis saabuva ööni. Alevipoeg, Olevipoeg ja Kalevipoeg läksid vett otsima. Märkasidki järve kuid kahjuks kukkus Alevipoeg järve sügavustesse ja hukkus. Kalevipoeg oli väga läbi, et andis valitsejavõimu Olevipojale ja lahkus. Ta rändas mitu päeva kuni jõudis Koiva jõe kaldale, kuhu ta elama jäi. Kalevipoega käisid meelitamas kaks raudmeeste kampa, kellest ta jõuga ja nõuga jagu sai. Raudmehed tüütasid Kalevipoega ja ta otsustas uut kohta otsima minna. Ta leidis Kääpa jõe, kus tulid talle meelde tema mõõk ja sõnad, mis ta ütles. Nüüd kuulaski mõõk tema käsku ja lõikas Kalevipojal jalad alt ning ta suri. Taevas tahtis Vanaisa teda tööle panna ja ta pani ta põrgu väravat valvama, öeldes, et ta kaljule rusikaga raksataks
Seitse päeva järjest sõitis sõda ühest kohast teise. Ühes võitluses suri Sulevipoeg ja paljud Kalevipoja mehed langesid või põgenesid. Võitlus kestis saabuva ööni. Alevipoeg, Olevipoeg ja Kalevipoeg läksid vett otsima. Märkasidki järve kuid kahjuks kukkus Alevipoeg järve sügavustesse ja hukkus. Kalevipoeg oli väga läbi, et andis valitsejavõimu Olevipojale ja lahkus. Ta rändas mitu päeva kuni jõudis Koiva jõe kaldale, kuhu ta elama jäi. Kalevipoega käisid meelitamas kaks raudmeeste kampa, kellest ta jõuga ja nõuga jagu sai. Raudmehed tüütasid Kalevipoega ja ta otsustas uut kohta otsima minna. Ta leidis Kääpa jõe, kus tulid talle meelde tema mõõk ja sõnad, mis ta ütles. Nüüd kuulaski mõõk tema käsku ja lõikas Kalevipojal jalad alt ning ta suri. Taevas tahtis Vanaisa teda tööle panna ja ta pani ta põrgu väravat valvama, öeldes, et ta kaljule rusikaga raksataks. Seda tehes jäi ta käsi kalju külge kinni ja ta pidi valvama, et
looming : soolo laule üle 600, sisuks on armastus, pettumus, aga leidub ka laule surmast, loodusest. üheks tuntumaks tema lauluks on vaimuliku sisuga laul "Ave maria ". Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole. Sissel , Bryn Terfel . 71 üks laulu ta loomingust on kirjutatud Goethe tekstile. ja ka ballaad "Metshajdjas" on Goethe tekstile. see räägib: läbi öise metsa ratsutab isa haige pojaga, kus näeb metshaldjat oma tütardega mängima meelitamas. muusikas antakse edasi hobuse gallopitamist. esitab: Dretrich Fischer-Dieskau. schubertil on ka laulu tsükklid : "ilus möldrineiu" ja "talvine teekond".talle kuulub kõige esimene romantilne sümfoonia muusika ajaloos. see on tema 8. sümfoonia ja seda kutsutakse "lõpetamata sümfiooniaks", sest sellel on ainult kaks osa(tavaliselt 4 osa). kokku on tal 9 sümfooniat. Tema elu ajal toimus ainult üks tema autori kontsert 1828. sellel oli meeletu melu, rrahvas võttis seda hästi võtta.
kahekordseks, tekitades tööjõupuudust ning palgasurveid konkureerivates sektorites. Eesti soodne ettevõtluskeskkond on toonud riiki suures mahus otseinvesteeringuid finantssektorisse, kaubandusse ning kinnisvara- ja äriteenindusse( kokku 73% aastatel 1994-2008). Kõigest 14% otsestest välisinvesteeringutest on läinud ekspordipotentsiaaliga töötlevasse tööstusesse. Euro kasutuselevõtu kursil püsimine ning märgid majanduse toibumisest on taas liigi meelitamas välisinvestoreid. Euro kasuselevõtu mõjud; parem majanduskavu potentsiaal, kindlam finantskeskkond, usalduse suurenemine välisinvestori silmis, lihtsamad majandussuhted palju EL riikidega, suurem välisinvesteeringute sissevool. 7 Tuleb arvestada, et riigi osavõtu osakaalu laiendamisel peavad olema mõistlikud piirid. Sellisteks piirideks on finantsvõimalused ning pidev jälgimine, et et riigi osavõtt majanduses
Ühel päeval tulnud aga raudmehed Viru randa muljuma ja rahupõlve rikkuma. Kalevipoeg hakkas sõda ette valmistama,mattis sisse kallid varandused,sidus mõõga vööle,võttis oda ja kiibi ning puhus sõjasarve,sedasi mehi kokku kutsunud asus vaenlastele vastu. Kahjuks aga langesid paljud Kalevipoja sõbrad,seal hulgas ka Alevipoeg,ning suures kurbuses andis Kalevipoeg valitsejavõimu Olevipojale üle,ning ise lahkus metsa. Koiva järve äärde,kus aga raudmehed varsti käisid Kalevipoega meelitamas, et too neile võimu ja väe annaks. Kuid Kalevipoeg sai ainult vihaseks ning lahkus Koivalt,viimaks jõudis Kalevipoeg Kääpa jõe kaldale. Sinna,kus vee all lebas ta mõõk. Kui Kalevipoeg vette astus,tuli mõõgale meedle Kalevipoja enda sajatus ,,Kui aga juhtub käidanessa,jalakanda pistma jõkke,kes sind enne ise kandud: siisap,mõõka sõbrakene murra jalad tal mõlemad. Kalevipoeg oli soovinud,et mõõk varguse eest kätte maksaks kurjale Peipsi
annaabi.ee 
