,,Turg" on kirjutatud ja esimest korda ilmunud 1937. aastal. Autori katse jutustada elust nähtud materjali põhjal ühe noore luuleande karjäärist kodanlikus Eestis sai tol ajal järsult erinevate hinangute osaliseks. Konjunktuurile orienteeruv luuletaja mugandab ennast kehtivatele turunõuetele ning tema isiksuse kui ka loomingu mandumine on paratamatu. Raua novellistivõimekust kinnitab kogumik ,,Õhtused kajad" (Tartu 1936), kus kerkib esile kirjaniku üks meelisteemasid- unistuse ja tegelikkuse vastuolu. 1936 avaldas Raud ka dramatiseeringu "Kirves ja Kuu", kus domineerib väline situatsioonikoomika. Värsikogude ,,Sõjasõna" ja ,,Uued sillad" paatoseks on võiduveendumuse sisendamine ajastuomaselt agiteerivas laadis. 4 Väljapaistev koht Raua sõjaaegses loomingus on eepilisel, mida esindab valmik ,,Kaks astjat".
Inglid, kes ilmusid karjastele, ütlesid: ,,ärge kartke!´´, võisid vabalt olla humanoidid. Prohvet Hesekiel viidi taevasse tulises vankris, Jeanne d´Arcile ütlesid inglid, mida tuleb teha... 9) LÕPPSÕNA Alates ufo probleemi taas- või muidu-sünnist selle sajandi keskpaiku on kogu fenomen omandanud tõeliselt laia ulatuse, omades füüsikalisi, metafüüsilisi, somaatilisi, psühholoogilisi ja sotsioloogilisi aspekte. Ufod on üks meelisteemasid nii filmikunstis kui ka kirjanduses (science-fiction) -- maavälise intellektiga niisugusel või teistsugusel viisil suhtlemine on muutunud laiadele massidele suunatud kunstis täiesti loomulikuks ja ei tärgita kelleski üllatust. Nad on muutunud omamoodi usukumise objektiks -- müüdiks tänapäeva moodi. Ufodesse uskumine või nende ignoreerimine on saanud pigem maailmavaateliseks kui loogiliselt argumenteeritavaks probleemiks, järelikult on ufode olemuse kohta väga raske
juunil, mistõttu me seda ka jaanipäevaks nimetame; 29. august on aga tema surmapäev. Johannese eesti nimevasted on Jaan, Juhan ja Ants, aga ka mitmed nende teisendid ja lühendid, nagu Annis, Anno, Jants, Juss, Naan, mis esinevad nii ees- kui perekonnanimedena. Paljud Eestimaa Jaani kirikud on pühitsetud Ristija Johannesele. Ristija Johannese traagiline hukk oli üks renessansi-, baroki- ja klassitsismiajastu kunstnike meelisteemasid. Kõige sagedamini kohtame maailmamuuseumides ringi uidates Saloomet hoidmas vaagnal Ristija Johannese pead. Mainime neist vaid kõige kuulsamaid. Berliini Maaligalerii omanduses on kuulsa belglase Rogier van den Weydeni (14001464) pilt, millel Saloome on lausa tapatöö osaline. Ta on timukaga kõrvaltuppa kaasa tulnud, peata Johannese kaelast purskub verd põrandale, timukas hoiab märtri pead vaagna kohal, endal pilk taha pööratud
sobitu sellesse maailma, aga nad ei tahagi selle maailmaga suhestuda. Poe on ise öelnud ,,Parim, mida inimestele võib soovida, on üldse mitte sündida." Hirmu ja õudusjuttudes võib teda pidada niinimetatud gooti õudusjutu traditsiooni jätkajaks. Gooti õudusjutud need keskaegsed õudusjutud. Läbivateks teemadeks on õudus, surm ja kannatus. Surm on üldse selline vabastaja, toob piinatud kehale oodatud rahu ja puhkuse momendi. Meelisteemasid elusalt matmine. Nivellide pealkirjad on üsna tihti väga otse pahaendelistele sündmustele viitavad. Tihti ründavad tegelasi kõikvõimalikud koletised, langevad meresügavustesse, keskaegsed vangikongid, kus ruumid tõmbuvad kokku, peale selle, et see ruum muutub kitsamaks. Novellide peategelaseks romantiline noor naine, küllap viide omaenese abielule. Kusjuures see noor kaunis naine, kellega siis peategelane abiellub või kellest luuletuses kirjutatakse, on suremas, haige
kelle teoseid on tervikuna säilinud. Aristophanese elu kohta ei ole palju teada. Platon kujutab teda oma teoses "Pidusöök" seltskondliku ja lõbusa meelega vestlejana. Ta elas Peloponnesose sõja ajal ning oli sõja äge vastane. Oma komöödiais pilkas ta demagoogiat ja populismi ning kritiseeris poliitikuid, kes ei tahtnud rahu sõlmida. Tema meelisteemasid on ka tragöödiakirjanike (eriti Euripidese) pilkamine. Esimest korda võttis Aristophanes dionüüsiaist osa 427 eKr komöödiaga "Pidusööjad" ("Daitalēs"), millega saavutas teise koha. Tema rohkem kui 40 teosest on täielikult säilinud 11 (kadunud teostest on meieni jõudnud ligi 1000 katkendit).
annaabi.ee 
