oma püha ja harmoonilise suhtega Jumala olemust. Abielu läbi vaimulike pilgu Jumal lõi inimese meheks ja naiseks ning seadis abielu kui lahutamatu armastuesideme, mis viitab sümboolselt Jumala ja inimkonna vahelisele armastus- ja lepingusuhtele. Kristlik abielu rajaneb abikaasade poolt teineteisele antaval tühistamatul abielutõotusel ning kinnitatakse vaimuliku poolt laulatustalitusel Jumala ja kiriku meelevallaga. Abielu eesmärgiks on vastastikuse armastuse jagamine ning elu jätkamine laste sünnitamise kaudu. Kristlik abielu on reeglina lahutamatu. Abielu läbi vaimulike pilgu Abielu on Jumala kingitus abiellujatele, seepärast on abielu alati ka usu ja usalduse küsimus. Usaldada tuleb teineteist, sest abielu on mõistuse, tunnete ja tahte terviklik ümberkujundamine osaduses teisega. Usaldada tuleb Jumalat, sest abielu on Jumala
aegade lõpuni. Jeesus löödi risti väljaspool Jeruusalemma piire paasapühade ajal enne sabatipäeva. Ta sattus vastuollu templi võimukandjatega , kes uskusid , et kõiki Jumala poolt Moosesele antud seadusi tuleb täita, enne kui Messias (tähendab Heebrea keeles ,,võitu, salvitu." Vanasti salviti kuningaid märgiks, et nad on Jumala poolt välja valitud.) saab tulla Jumala riiki maa peale tooma. Jeesus kõneles Jumala antud meelevallaga ja tema õpetus selle kohta, et tegelik suhe Jumalaga sõltub usust ja seda kajastavast elust oli neile täiesti vastuvõetamatu. Tema keeldumine allud ülempreestrile oli surmanuhtlusega karistatav solvang, mille eest ta anti riigi vaenlasena üle Rooma ametivõimudele. Jeesus leppis oma surmaga, ega öelnud ka surma palge ees lahti sellest, millesse ta uskus. Legend räägib, et merelind pelikan vihastas oma poegade peale ja tappis nad. Kuid
< Riik kujutab endast inimeste kokkuleppel või üksmeelel rajanevat ühendust "õigusseaduste" alluvuses. Üksmeel on vajalik selles, et kõik inimesed on valmis alluma avalikule, seaduslikule, välisele sunnile. Kuid Kanti meelest on riigis kehtestatud positiivne seadus kohustuslik ainult sellel tingimusel, et leidub vähemalt üks loomuõiguslik norm, mis põhjendab seadusandja autoriteeti ehk tema volitust kohustada oma meelevallaga kõiki teisi. Kant järgis Rousseau ideid ühiskondlikust lepingust, mille järgi rahvas konstitueerub riigina ja loobub oma vabadusest, et see otsekohe ühenduse liikmetena, st riigi rahvana jälle üle võtta. Seadusandlik võim kuulub rahva ühendatud tahtele. Riigi ülesehituse küsimuses järgis Kant aga Montesquieu võimude lahususe teooriat, kuna vaid selline riigikorraldus suutvat kaitsta inimeste vabadust.
Õiguse idee koosneb 3 põhielemendist: · Õiglusest; · Õiguslikust garanteeritusest; · Eesmärgipärasusest. 3 3. Õiguse määratlemine4. (vt E. Raska!) Ühiskond kui iseorganiseeruv süsteem. On palju lähenemisviise, kuid kaduma on läinud peamine- tervikpilt ühiskonnast. Alustada tuleb algusest, mil inimene otsustas valida vabaduse e iseenda tarkuse ja meelevallaga kujundatava ja sellest sõltuva sotsiaalse olemise. Määratletus ja äratundmine, kuidas peab ja ei tohi käituda tähendab, et saame rääkida praktiliselt toimivast süsteemist. Mis tegi inimesele selgeks, et ka sotsiaalses keskkonnas nagu ka loodujõududega toimivad reaalsed piirangud, millega tuleb arvestada? Kuidas tekkisid ja kinnistusid teadmised ja oskused, kuidas piiritleda lubatut ja keelatut ühiskonnas? Tuleb eeldada, et regulatiivsed
õigus on olemuselt sotsiaalne norm ja inimeste reaalne käitumine ise loob vastavad antud ühiskonnale sobivad käitumise eeskirjad. On olemas enne riiki ja pärast riiki. Kui suhted muutuvad keeruliseks, siis inimesed ise loovad vastava institutsiooni, mis neid suhteid reguleeriks. Ühiskond kui iseorganiseeruv süsteem. On palju lähenemisviise, kuid kaduma on läinud peamine- tervikpilt ühiskonnast. Alustada tuleb algusest, mil inimene otsustas valida vabaduse e iseenda tarkuse ja meelevallaga kujundatava ja sellest sõltuva sotsiaalse olemise. Määratletus ja äratundmine, kuidas peab ja ei tohi käituda tähendab, et saame rääkida praktiliselt toimivast süsteemist. Mis tegi inimesele selgeks, et ka sotsiaalses keskkonnas nagu ka loodujõududega toimivad reaalsed piirangud, millega tuleb arvestada? Kuidas tekkisid ja kinnistusid teadmised ja oskused, kuidas piiritleda lubatut ja keelatut ühiskonnas? Tuleb eeldada, et regulatiivsed mehhanismid
annaabi.ee 
