mõiste vaid aluseks ideele. Vahest saame me hüve äraandes alles teada mis see hüve meie jaoks on ja jõuda siis selleni. Erinevatel tegevustel on erinevad hüved-seega peame me lähtuma üksikjuhust. ja see hüve mis on teistest üle ja ihaldatum on lõplik. Lõpliku hüve ei kasutata enam teiste hüvede saamiseks. Igal asjal, nt käel/jalal , on oma kindel toiming. Milline on inimese toiming? Elamine ja toituminse toiming kattub taimedega, meeletajud kaasaarvatud ka loomadega, järgi jääb loogiline arutelu. Iga toiming lähtub millestki loogilise aruteluga seonduvast, siis lisandub toimingule loomutäiusest tulenev erakordsus, kui nii siis võtame me toimingut kui elulaadi ehk hinge võimet toimida ja tegutseda loogilise arutelu kohaselt, siis eeskujulik inimene teeb hästi vastavalt oma loomutäiusele. Kui nii siis on inimese hüveks hinge võime tegutseda lähtuvalt loomutäiusele. Tuleb vaadata lihtsalt et põhitoiming ja
teadmishimuline? Inimese teadmishimulikkust saab tõestada sellega, et meie meeltetajud on väga olulised meie jaoks, vaatamata sellele kas on nad kasulikud võim mitte, nad aitavad meid ümbritseva maailma aru saada. Neid meeltetajusid me ei hinda, vaid armastame neid nende endi pärast. Näiteks nägemist me hindame selle eest, et see kõige rohkem aitab meie tunnetus. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud)? Need, kellel on mälu, on arukamad selle pärast, et teadmiste allikaks on kogemus. Kogemust moodustavad aga meeltetajud ja mälu kooskõlas. Kuna mõnedel elukatel mälu ei ole, ei saa nad oma meeltetajusid analüüsida, ning kogemust korjata. Sellega ei ole nad arukad ja õppimisvõimelised. 3. Mis on kogemus ja mis on kunst? Mille poolest nad erinevad? Kogemus, on arukamate elukate oskus meeltetajusid korjata oma mälus ja neid kasutada. Kunst ongi
1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline; Kuna meelte kaudu saab inimene ümbritsevast maailmast infot siis armastus meeletajude vastu annab tunnistust teadmishimust. Kõige rohkem tähtsustame nägemismeelt, kuna viimane annab meile tunduvalt rohkem aimu ümbritsevast maailmast ja ilmutab kõige rohkem erinevusi asjades. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud); Kuidas mina sellest aru sain on nii, et õpitakse kogemustest. Et õppida ja saada kogemusi on valik nii mälu kui meeltetaju. Kogemused aga tekivad mälust. Nagu ütleb Aristoteles: ,,Arvukad mälestused ühest ja samast asjast moodustavad ühe kogemuse jõu" 3. Mis on kogemus ja mis on kunst? Mille poolest nad erinevad? Selgitage seda. Kogemus on loonud kunsti, kogenematus aga juhuse. Kunst tekib, kui arvukatest kogemuse arusaamadest saab üks üldine arusaam sarnastest asjadest
Kõik inimesed on loomult teamishimulised ja selle märgiks on meeltetajude armastamine. Seeläbi omandame erinevaid teadmisi, vahel eneseleteadmatagi. Enim armastatakse meeletajude poolest nägemist, kuna see paneb meid enim tunnetama. Meeletajude abil me saame teada välismaalilmast ja seeläbi saame tegutseda vastavalt meeltele nt. nägemisele. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud)? Elukad sünnivad algselt meeletaju omavatena, aga see ei tähenda, et nendesse kõikidesse tekib mälu. Seetõttu on mäluga elukad õppimisvõimelisemad, kuna nad on võimelised mäletama. Samas, et olla võimeline õppima peab mälu kõrval olema ka meeletaju. Nad saavad osa kogemusest, kogemus omakorda tekib mälust : ühe kogemuse jõu moodustavad arvukad mälestused ühest kindlast asjast. Arukad on aga sellised, kes ei suuda helisid kuulda(nt mesilane). Nemad elavad kujutluste ja
mine: ka ilma kasuta armastatakse neid nende endi pärast, ja teistest rohkem seda, mida saadakse silmade kaudu. Sest mitte ainult selleks, et tegutseda, vaid ka mitte midagi teha tahtmata me üldjuhul eelistame nägemist kõigile teistele meeltetajudele. Põhjus on aga see, et meeltetajude seast kõige enam paneb ta meid tunnetama ja ilmutab kõige rohkem erinevusi. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud)? Elukad sünnivad loomu poolest meeltetaju omavatena, aga selle põhjal ühtedesse ei teki mälu, teistesse tekib. Ja sellepärast on viimased arukamad ja õppimisvõimelisemad nendest, kes ei ole võimelised mäletama, ja arukad ilma õppimiseta on need, kes ei suuda helisid kuulda, nagu on mesilane ja mõni muu seesugustest elukatest, õpivad aga need, kellel mälu kõrval on ka see meeltetaju. Nii et, teised elukad elavad kujutluste ja mälestustega, kogemusest aga saavad osa vähe,
annaabi.ee 
