Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"meelepuuetega" - 5 õppematerjali

Kunstiteraapia
11
docx

Kunstiteraapia

tasakaalukamad ning uhked oma töö üle. Lisaks saab värvimänguga kujundada vaatlusoskust, õpetada värve tundma, rikastada fantaasiat, kujundada ilumeelt, ergutada loovat mõtlemist; arendada silma ja käe koostööd, pakkuda kunstielamusi( Kallas: 2004). Kunstiteraapia poolt pakutavate materjalide mitmekesisus ja terapeutilised meetodid on osutunud väärtuslikuks vahendiks töös erivajadustega lastega. Kunstiteraapia eri vorme saab kasutada erinevate vajadustega laste juures. Meelepuuetega lapsed saavad ümbritsevast keskonnast kas liiga tugevaid aistinguid või väga nõrku. Sellistele lastele sobib väga hästi savi või pehme plastiliin. Ülitundlikele lastele sobivad kunstiprojektid, mis hõlmavad haamriga kopsimist, kuna see aitab neil ülemäärast pinget maandada loovas kontekstis. Lastele, kellel on probleeme verbaalse väljendusega, olgu selle põhjuseks siis tummus, alaarenenud kõne või muud kommunikatsiooniraskused, sobib hästi nii joonistamine kui maalimine

Pedagoogika → Pedagoogika
68 allalaadimist
Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks
7
docx

Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks.

haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks. (2) Kooli õppe- ja kasvatustegevus viiakse käesoleva seaduse §-ga 48 kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks. (3) Käesoleva seaduse jõustumise hetkel tegutsenud parandusõpperühmad loetakse õpiabirühmadeks, kehapuuetega laste klassid liikumispuuetega õpilaste klassideks, kõnepuuetega laste klassid kõnepuuetega õpilaste klassideks, meelepuuetega laste klassid nägemis- või kuulmispuuetega õpilaste klassideks, tasandusklassid põhiharidust omandavate õpiraskustega õpilaste klassideks, psüühikahäiretega laste klassid põhiharidust omandavate tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassideks, abiklassid lihtsustatud õppel olevate õpilaste klassideks, toimetulekuklassid toimetulekuõppel olevate õpilaste klassideks, hooldusklassid hooldusõppel olevate

Pedagoogika → Eripedagoogika
57 allalaadimist
Vaatluspraktika teine kodutöö
11
doc

Vaatluspraktika teine kodutöö

Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse kooskõlla viimine (1) Kooli õppekava viiakse käesoleva seaduse § 47 lõikega 2 kooskõlla ning direktor määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks. (3) Käesoleva seaduse jõustumise hetkel tegutsenud parandusõpperühmad loetakse õpiabirühmadeks, kehapuuetega laste klassid liikumispuuetega õpilaste klassideks, kõnepuuetega laste klassid kõnepuuetega õpilaste klassideks, meelepuuetega laste klassid nägemis- või kuulmispuuetega õpilaste klassideks, tasandusklassid põhiharidust omandavate õpiraskustega õpilaste klassideks, psüühikahäiretega laste klassid põhiharidust omandavate tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassideks, abiklassid lihtsustatud õppel olevate õpilaste klassideks, toimetulekuklassid toimetulekuõppel olevate õpilaste klassideks, hooldusklassid hooldusõppel

Kategooriata → Vaatluspraktika
55 allalaadimist
Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis
19
doc

Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis

Uurimus näitas, et erivajadustega laste hulk on suhteliselt suur ­ igas maakonnas on esindatud kõikvõimalikud hälvete rühmad. Samast uurimustest selgus, et erivajadustega laste õpetamiseks on õpetajate ettevalmistus ja soov väga erinev. Kõige meelsamini töötatakse andekate lastega (72,6 %). Suhtumine kuulmislangusesse 16 Meelepuuetega lastest on eelistatumad nägemishälvikud, kuid vastumeelsust näidatakse üles nii kuulmis- kui ka nägemispuudega laste õpetamisele. Mõned uurimused kajastavad aga ka tavakooli õpetajate suhtumist kuulmispuudega laste integratsiooni. T. Kase poolt 1997. a. tehtud uurimuses osalenud õpetajatest oli 21 % nõus õpetama vaegkuuljaid lapsi oma tavaklassis. ,,Ainult erijuhtudel" oli nõus õpetama 54%

Pedagoogika → Haridusteaduskond
66 allalaadimist
ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1
48
docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

hoitakse. Mõnda ei haaratagi grupitegevusse, vaid tegeletakse temaga pärast individuaalselt. http://opleht.ee/25305-kaasavast-haridusest-ja-sobitusruhmadest/ h. Muusikaline lisategevus erirühma lastele Muusikaline lisategevus nägemispuudega lastele võimaldab arendada kuulamis- ja kompimisoskust, mälu ning rütmitunnet. Tartus asub Maarjamõisa lasteaed, maja on suur, tervelt 13 rühma. Nendest kahes on leidnud hubase olemise meelepuuetega lapsed. Rühmaõpetaja kasutab töös lastega muusikalis-rütmilist tegevust. Rühmatöös on iga päev võimalik leida mõni nädalateemadega seostuv laul, luuletus või näpumäng, mille lapsed saavad nädala jooksul selgeks õppida. Sagedasti saab neile lugudele lisada rütmilisi liigutusi, žeste ja viipeid, mida sõltuvalt lapse nägemispuude raskusest saab harjutada lapsega koos kas grupis või individuaalselt. Lapsega saab koos liigutusi läbi teha, vajadusel

Pedagoogika → Alushariduse pedagoog
138 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun