aastal. Ta elas aastatel 1993-1997 Helsingis, 1996 Berliinis ja 1998-2003 Roomas. 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. LOOMING Esimestes luulekogudes on Luik valdavalt looduslüürik, eneseväljenduses nooruslikult elamusvärske ja siiras. Maailm, nagu see avanes noore lüüriku habraste, värvikate ja liikuvate värsside kaudu, oli valdavalt kooskõlaline, kuigi dialoogis loodusega võis ajuti tabada meeleolulist heitlikkust. Kogusid "Lauludemüüja" , "Hääl" ja "Ole kus oled" iseloomustab muutuv enesetunnetus ja teisenev vahekord keskkonnaga. Taanduvate looduspiltide asemele tuleb linnamiljöö ja enesetunnetuslikke hingemaastikke. Kodunemisraskused tehiskeskkonnas toovad luulesse tusameelsust ja ahistavat suletust, millest püütakse üle saada pilku enesesse pöörates, oma piire ja eetilisi kohustusi määrata katsudes, loomulikkust, headust ja armastust ükskõiksele või
aastal. • On koostanud kogumiku „Pink“, mis sisaldab eesti luulevalimikku. (2006) • Viivi Luige osalusel on valminud raamatud „EppMaria“ (2007), „Ma olen raamat“ (2010) Esimestes luulekogudes on Luik valdavalt looduslüürik, eneseväljenduses nooruslikult elamusvärske ja siiras. Maailm, nagu see avanes noore lüüriku habraste, värvikate ja liikuvate värsside kaudu, oli valdavalt kooskõlaline, kuigi dialoogis loodusega võis ajuti tabada meeleolulist heitlikkust. Kogusid "Lauludemüüja" , "Hääl" ja "Ole kus oled" iseloomustab muutuv enesetunnetus ja teisenev vahekord keskkonnaga. Taanduvate looduspiltide asemele tuleb linnamiljöö ja enesetunnetuslikke hingemaastikke. Kodunemisraskused tehiskeskkonnas toovad luulesse tusameelsust ja ahistavat suletust, millest püütakse üle saada pilku enesesse pöörates, oma piire ja eetilisi kohustusi määrata katsudes, loomulikkust, headust ja armastust
vaieldamatu lemmik F. Dostojevski. Tema luule on klassikaline ja kindlajooneline. Seda iseloomustavad range ja puhas vorm, silbilis-rõhuline värsisüsteem, neljarealine stroof, jambiline meetrum ning poeetiliste piltide täpsed ja selged kontuurid. Talvik vältis ebaloomulikku sõnastust ja kulunud riimsõnu. Tema luules olid puhtad riimid.Või kui riimid olidki ,,kulunud", siis Talvik oskas neisse uue elu sisse puhuda. Ta kasutas ka julgeid võrdluseid. Talviku esikkogus on kaks meeleolulist põhikihistust. Väiksem osa luuletusi esindab kujutuspiltidelt ja vaimult vanamoelist romantikat ja noorukinukrust. Sellised luuletused on näiteks ,,Legendaarne", ,,Simmanil" ja ,,Haud" [1]. Suuremat osa luulest iseloomustab rahulolematu mässumeelsus, kaootilisus ja hukkumis ekstaas, mida autor on kord väljendatud naturalistlike kujundite abil ning kord sümbiolistlikule luulele omaselt. Olemuselt on luule sünge ja meeleheitlik. Puuduvad lootus ja illusioonid
Kokku ilmus teda ühe aasta vältel 39 numbrit, tegemist oli kogu Euroopa mastaabis erandliku nähtusena, ajaleht, mida anti välja pärisorjadest talupoegadele. Pikka aega oli üksnes teada ajalehe ilmumise fakt, ajalehenumbrid olid hävitatud, sest ajalehe ilmumine pandi seisma riigivõimu nõudel 1806. Vene keskvõim kartis Napoleoni sissetungi Vene Impeeriumisse ja kardeti talurahva ülestõuse ja ajaleht pandi juba eos kinni, kartes, et ajaleht võib tekitada talurahva seos ülestõusu meeleolulist. 1944.aastal Tõnu Tannberg avastas 10 selle ajalehe numbrit, mis olid säilinud Venemaa ajalooarhiivis tsensuuritud materjalide seast. Järgmine eestikeelne ajaleht ilmus 1821-23 ja 1825, “Marahwa Näddala-Leht”, väljaandjaks Otto Wilhelm Masing. See ajaleht lõpetas tegevuse, sest tiraaž oli väike ja majanduslikult ei tasunud ta end ära. Eesti ajakirjanduse uus hingamine on seotud rahvusliku ärkamisega. Õiguskorraldus
annaabi.ee 
