See teeb võimalikuks nii siduda mõtlemist tajuga (ja seega tõmmata pind jalge alt traditsiooniliselt ratsionalistlikult metafüüsikalt), kui hoida ühtaegu mõtlemist meelelisusest sõltumatuna (ja sellega võimalda mõistuse praktilist rakendust). Mõtlemine on kõigepealt vorm vaid niivõrd, kuivõrd sel on sisu, mis seda täidab; see ei ole mõeldav (analoogiliselt Aristotelese hülemorfismi printsiibiga) ilma sisuta: see peab selleks, et olla tunnetus, toetuma meelelisusele. Vastasel korral oleks see “tühi” mõtlemine: “Mõtted ilma sisuta on tühjad […]” (A 51 / B 75). “Materiaalse” momendi inimtunnetuses moodustavad aistingud: värvid, helid, kujud, lõhnad jne. Niivõrd aga kui vorm iseendast jääb oma sisu suhtes autonoomseks, saab inimlik tunnetus- võime teha mõtlemise enda kui muutumatu tunnetusvormi oma uurimuse esemeks ning kujundada selle kohta aprioorseid, seega universaalseid, paratamatuid ja apodiktilisi väiteid.
argument(A; B → A; B). Ideed teevad võimalikuks üldise paratamatu tõe. Platoni ideed on asjad iseendas ehk Kanti silmis meie tunnetusvõimed ei küündi asjadesse iseendasse. Kui me ei saa tuletada asjad iseendast teadust, siis otsime subjektist. Seisunditeadvusest(empiirika) ei saa teadust tuletada. Teadus üldse ehk transtsendentne subjekt – tuleb sealt otsida teadust. Millised on kindlad struktuurid? Mida kujutavad endast puhtad arumõisted, mida meelelisusele rakendatakse ja kust neid tuleb leida. 21.a.prg. LOE! 22. prg. Kokkuvõttev tekst. Kaemuste seostamine põhjuslikkuse printsiibi kaudu. 5. seminar. Prg. 39. Lisa puhta loodusteaduste juurde. Kategooriate süsteemist. Süstemaatilisus tähendab siin, et teadus on süstemaatiline siis kui erinevad väited üheks tunnetuseks kokku koondada – rida objektiivseid ja apodiktilisi väiteid (eraldi seisvad ehk
enne seda poleks olnud meeltes. Õige - oleks Leibnitz lisanud - väljaarvatud mõistus ise! See oleks ka Kanti vastus lühidalt sellele küsimusele, millele on pühendatud tema Puhta mõistuse kriitika pikim ja raskeim osa. Juba alguses sai öeldud, et igasugune mõtlemine, kõik mõisted on seotud objektidega, mis meile on antud kaemuses. Mõisted ilma kaemusteta on tühjad. Meie mõistus, kui see ei soovi õhutühjas ruumis tammuda, peab olema alati meelelisusele suunatud, mis talle annab näitlikku materjali. Aga meelelisus on samuti mõistusest sõltuv. Meelisus vahendab meile muljeid, s.t. kogemusi, mis korrastatakse kohe meelelisuse a priorsete vormide - ruumi ja aja poolt. Paljas aisting ilma mõistuseta oleks meile "arusaamatu". Muljed ilma mõisteteta oleks pimedad. - Aisting on korrastatud ärritus, - taju on korrastatud aisting, - mõiste on korrastatud taju, - teadus on korrastatud teadmine, - tarkus on korrastatud elu.
Aeg on nagu tingimus, milleta poleks kogemusi. Ajal on absoluutne kehtivus kõigile asjadele, kuid ta ei kuulu asja juurde iseeneses. Ruum ja ega on apriiorsete võimalustega meis eneses. Matemaatiline võimalus - ruumi ja aja määratlus; arvutamine on loetlemine, mis rajaneb ajas järgnevusele. Transendentaalne analüüs. Kantil on oluline mõistus. Meil on kaemused, mis on mõistuseta tühjad. Mõistus peab olema suunatud meelelisusele (die Erscheinungen - ilmingutele; saab näitlikku materjali). Meelelisus on sõltuv mõistusest, sest vahendab muljeid. Aisting on korrastatud ärritus. Taju on korrastatud aisting. Mõiste on korrastatud taju. Teadus on korrastatud teadmine. Tarkus on korrastatud elu. Meelelisus ja mõistus töötavad tunnetusprotsessis koos. Kant püüab lepitada ratsionalismi ja empirismi. Kord maailmas ei tule maailmast enesest, vaid sellest, et maailma teadvustav mõtlemine on ise korrastamine.
annaabi.ee 
