Sotsiaalteemad, kultuuri ja religiooni teemadega tegelevad uudised, kuritegevuse ja õnnetustega tegelevad uudised, meelelahutusuudised, tehnika-, teadus-, ja keskkonnauudised. III plokk sisaldab olulisemad majandus- ja kultuuriuudiseid. IV plokk: ilm. Ilm Eestis ja mujal maailmas, lähipäevade ilmaprognoos. Erinevad ilmateadustajad. V plokk: lõpulugu ja uudistesaate lõpetamine. Lõpulugu on eranditult pühendatud pehmetele uudistele, on võrreldes teiste saates esitatud lugudega oluliselt meelelahutuslikuma sisuga ning seega eristub teistest uudislugudest väga selgelt. Enamasti on see positiivne meelelahutusliku sisuga lugu inimlikule huvile rõhuva iseloomuga. 2. Kanal2 "Reporter" "Reporter" oli esmakordselt eetris 30. augustil 2004. Tavapäraselt on eetris kell 19.00, suvisel perioodil kell 20.00 kestvusega 60 minutit. Saatejuhtideks on: Olaf Suuder, Tanel Talve ja Jürgen Fogel. Eetris on korraga üks saatejuht. Saatejuhid sobivad formaati hästi ja jätavad hea mulje.
lauluseltsideks, kellel oleks oma põhikiri ja vähem sõltuvust kirikust ja pastorist. Lauluga Inge Org tähistati kirikupühasid, samuti pastorite kõikvõimalikke tähtpäevi. Ka mõisahärra nõudis oma osa: juubelipeod ja muud perekondlikud üritused. Kodusesse atmosfääri sobisid vaimulike teoste kõrval ka ilmalikud laulud ja orkestripalad. Nii andis mõisa tellimus kooridele meelelahutuslikuma suuna. Iseseisva kontserdini ilmaliku repertuaariga küündisid ainult üksikud koorid. Näitena võib tuua Tartu Maarja laulukoori ja Väägvere pasunakoori ühise esinemise 1865.a.,mis olevat esimene eesti kontsert Tartu linnas. Tähtsat osa koorilaulu arengus hakkasid etendama 1865.a. asutatud linnaseltsid ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Need olid ametlikult registreeritud põhikirjaga organisatsioonid, kus kiriku mõju oli üsna väike
naljakaid fakte. Leheküljed, mida mina kasutan on Oddee ja 9GAG. Paberajalehti ja ajakirju ma ei telli, kuid kui mõni kätte satub, siis ikka loen. Vahel ostan ka ise mõne ajalehe või ajakirja. Seda tavaliselt näiteks juhul, kui pean pikalt ühistranspordiga sõitma ning internetti ei ole võimalik kasutada. Kõige meelsamini loen Postimeest ja Eesti Ekspressi, samuti erialaseid perioodikaväljaandeid, nagu Sirp ning Kultuur ja Elu. Vahel loen ka meelelahutuslikuma sisuga ajakirju. Üks mu lemmikutest on ajakiri Mood, mis kajastab viimaseid trendiuudiseid. Vahel sirvin ka naisteajakirju, näiteks Cosmopolitani, Naistelehte või ajakirja Naised. Paberväljaannete usaldusväärsusse suhtun samamoodi nagu netiväljaannete omasse. Teatav kriitikameel säilib alati. Leian, et oluline pole see, kas väljaanne ilmub paberil või internetis, vaid oluline on sisu tõsiseltvõetavus. Selleks peab aga endal kriitikameelt jätkuma
Kõige paremat infot kajastab veebis Tartu Ülikooli magistritöö ,,Õpetaja hinnang ettevalmistusele tööks vasakukäeliste õpilastega ning sagedamini esinevad raskused vasakukäeliste õpilaste õpetamisel tehnoloogiavaldkonna ainetes Võrumaa näitel" ning Tallinna Ülikooli uurimistöö ,,Peculiarities of left-handed children`s success at school". Lisaks sellele on läbi töötatud eripedagoog-logopeed Pilvi Kula artikleid. Teemast laiema ülevaate saamiseks on kasutatud ka meelelahutuslikuma sisuga artikleid. Läbi plaaniti viia küsitlus kolmes eri kooliastmes: alg-, põhi- ning keskkool. Kõigist nendest kooliastmetest kavatseti kaasata üks lend. Küsitlus otsustati läbi viia selleks, et teada saada olukorrast Viimsi Keskkooli vasakukäeliste hulgas. Saadud andmete põhjal järeldati, kas olukord võrreldes uurimistöö autori kooliaja ja kogemustega on muutunud. Seejärel intervjueeriti Viimsi Keskkooli eripedagoog Ruth Lobjakast ning klassiõpetajaid. Nende
annaabi.ee 
