2 Emesa Nemesiuse (~390 maj.) Galenosele (129-199) toetuv kambriteooria: mõistuse funktsioonid on seotud ajuvatsakestega. Gregor Reisch kirjeldus (1525) – laubapoolses meeled ja kujutlus, keskel mõtlemine ja otsustamine, taga mälu. Millisteks allprotsessideks on võimalik psüühikat jagada? – Ei ole lihtne küsimus, head vastust pole. Meelekogemus filtreeritakse mälestustega. Vead jäävad teksti sisse, kuna me ise kirjutades ja lugedes teame, mis seal on ja oleme peab. II Teadus segamini filosoofiaga Eeldusele põhinedes võib välja tulla hoopis vale asi. Andreas Vesalius (1510-1564): Anatoomia alused. „Võrdlev anatoomia“ – aju vatsakesed ei saa olla vaimu asupaik, kuna loomadel on ajuvatsakeste suurus lähedane inimese omale. Rene Descartes (1596-1650): Keha kui mehhaaniline masin, milles täiesti eraldatav hing.
Samas kirjutas Platon ka nn “õigetest arvamustest”, orthe doxa. Algse vastandava kirjelduse kohaselt peaks see väljendus näima sisemiselt vastuolulisena. Et olla “õige” peaks tunnetus tabama ideid, siis ei oleks see aga enam mitte arvamus, vaid teadmine. Kui see aga on arvamus, siis fikseeriks see nähtuste meeltele avatud paistvust ega saaks olla õige. Kuid niisugune käsitlus jätaks Platoni mõistestikku lünga. Meelekogemus võib ju meeleliselt kogetavat nähtust ka ikka kas adekvaatselt tabada või meelepette ohvriks langeda. Platon paistabki “õige arvamuse” mõiste sisse toovat selleks, et eristada adekvaatset meeletunnetust meelepettest. Teadmisest eristab õiget arvamust aga see, et esitades meeltega tajutavat küll adekvaatselt pole see siiski põhjendatud. Senine Platoni epistemoloogiliste vaadete esitus on osutanud meelekogemusliku tunnetuse –
lähtuvad palju süütumast ja järelikult vähem haavatavast kvaalide mõistest. Nad arvavad, et ma sean üles ja raban jalust kujuteldava vastase, ning küsivad seepärast: "Kes ütles, et kvaalid on sõnulsele- tamatud, seesmised, privaatsed ja asjade näimise otseselt hoomatavad viisid?" Kuna minu poolt pa- kutud kvaalide neljakordne olemus võib paljudele lugejatele paista tendentslik, siis võiks olla õpet- lik lühidalt arutada pealtnäha mõõdukamat alternatiivi: kvaalid on lihtsalt "meelekogemus(t)e kva- litatiivsed ehk fenomenilised tunnused, tänu millele nad sarnanevad üksteisega ja erinevad ükstei- sest, kvalitatiivselt vastaval [2665] moel" (Shoemaker 1982: 367). Kindlasti ei kavatse ma ju eitada noid tunnuseid! Ingl. k intrinsic. Omadus, mis asjal on iseenesest, tänu viisile, kuidas ta ise on. Vastandiks on relatsiooniline või väline (extrinsic) omadus see, mis millelgi on vaid tänu suhtele millegi muuga. Paljude filosoofide arvates on selle eristuse
maailma füüsilise loomuse täielikust käsitusest. Kuivõrd me teame, et kvaalide kohta käival teadmisel on puhtfüüsikalised põhjused, siis ei tohiks ka see, mida Mary õpib, olla midagi mittefüüsikalist. Teadmise argumendist järeldub epifenomenalism kvaalide suhtes, kuid epifenomenalism pole tõsiseltvõetav. Seega peaks teadmise argumendis olema mingi puudus. Miks tundub siis meile, et Mary õpib juurde midagi uut? Informatsiooni omandamise viis: meelekogemus on harukordselt kiire viis omandamaks relatsioonilist ja funktsionaalset informatsiooni, mida muidu tuleks koguda kokku sammhaaval eri allikatest. Kiire omandamise tõttu tundub, et omandatakse infot maailma seesmise loomuse kohta. 11. Teadvus(Chalmers, Otse teadvuseprobleemi kallale. Dennett, Tagurpidi teadvuseprobleemi kallale). Kerged probleemid ja raske probleem. David Chalmersi järgi jagunevad teadvusega seotud probleemid kergeteks ja raskeks
annaabi.ee 
