rahukohtunikuks. 1923. aastal 17. novembril suri Eduard Bornhöhe südamerabandusse. 4 2.2 Bornhöhe Loomingust Oma kirjanduslikku tegevust alustas Bornhöhe üsna varakult - siis kui ta oli 15- aastane. Olles veel kreiskooliõpilane, kirjutas ta oma esimese pooltõlkelise seiklusjutu "Röövel ja mõisnik. Jutustus Ameerikamaalt." (1878) ja veel paar "Meelejahutajas" ilmunud juttu. Juba esimeste kirjanduslike katsetustega määras Bornhöhe oma kirjutamislaadi, milles on kokku pandud põnevad seikluslikud süzeed ja humoristlik elukäsitlus. "Röövel ja mõisnik" annab tunnistust Bornhöhe fantaasiast ja aineleidlikkusest, kuid jutt ise on üsna naiivne lapsekatse. Autor ei olnud sellest tööst ka ise eriti heal arvamusel, kuna see on 1905. aastal ilmunud kirjatööde kogust välja jäetud, kusjuures kõik muud tööd on seal olemas.
asus Bornhöhe elama jälle Tallinna. Peale lühiajalist teenistust Kohtuministeeriumis määrati ta rahukohtunikuks. 1923. aastal 17. novembril suri Eduard Bornhöhe südamerabandusse. Eduard Bornhöhe looming Oma kirjanduslikku tegevust alustas Eduard Bornhöhe üsna varakult, nimelt siis kui ta oli alles 15-aastane. Olles veel kreiskooliõpilane, kirjutas ta oma esimese pooltõlkelise seiklusjutu "Röövel ja mõisnik, jutustus Ameerikamaalt." (1878) jam veel paar "Meelejahutajas" ilmunud juttu. Juba esimeste kirjanduslike katsetustega määras Bornhöhe oma kirjutamislaadi, milles on kokku pandud põnevad seikluslikud süzeed ja humoristlik elukäsitlus. Teos "Röövel ja mõisnik" annab tunnistust Bornhöhe fantaasiast ja aineleidlikkusest, kuid jutt ise on üsna naiivne lapsekatse. Autor ei olnud sellest tööst ka ise eriti heal arvamusel, kuna see on 1905. aastal ilmunud kirjatööde kogust välja jäetud, kusjuures kõik muud tööd on seal olemas.
Nendes soovitatakse pidada paremaid (Inglismaa) sigu ning jagatakse õpetusi sugusigade pidamise ja söötmise kohta. C.R.Jakobson (1979) artikkel Siga ja tema pidamine. Selles soovitab ta kasvatada inglise sigu ja annab õpetust sigade ristamiseks ja valikuks 29 1880 1890-ndatel ilmus seakasvatusalaseid artikleid veel Kündjas, Virsulase Lisas, Meelejahutajas, Olevikus, Postimehes, Põllutöölehes. Esimese eestikeelse seakasvatuse raamatu kirjutas J-Liiv 1879. a Sigade kasvatamine, nuumamine ja täielik rohitsemine (30lk). Seakasvatuse esimeseks teadlikuks arendajaks oli Johann Hansen (1888 1958), kes tegutses Pärnumaal Pärivere talus. Ta rajas esimese suurt valget tõugu sugusigade jaama ja korraldas söötmiskatseid selgitamaks lõssi- ja piimavalgu mõju sigade kasvule ja sealiga tootmise tasuvusele.
võ saksikus keskkonnas, on ta vaimselt iseseisva inimesena juba varakult pü udnud vabaneda selle keskkonna üekügsetest mõudest, hukka mõstes valitseva saksa üakihi rahvuslikke ja seisuslikke eelarvamusi, konservatiiv-sust ja kõki kastipiiratust. Suur osa on Bornhöe arengus ilmselt olnud vene kirjandusel ja kultuuril, sügava austusega suhtus ta vene rahva parimaisse omadustesse. Seda nätab juba 1879. a. «Meelejahutajas» ilmunud pikem kirjutus «Vene rahvas», kus ta pü uab anda üevaadet vene rahva ajaloost ja kaasaegsest eluolust. Ta mägib venelaste vaprust, tö okust, küalis- 44? lahkust, rä agib nende imetlusvä arsest visadusest ja elujõst, ergust vaimust ja kunstimeelest, kõeleb vaimustusega suurepäasest vene rahvalaulust ja -tantsust, vene keele ilust ning väjendusrikkusest. Rahvusliku liikumise demokraatliku suuna seisukohad on aluseks julgelt rüdavale
annaabi.ee 
