o ... võimaldavad märgata nähtuste omavahelisi seoseid, aga mitte põhjus-tagajärg seost o Positiivne korrelatsioon - võrdeline seos o Negatiivne korrelatsioon - pöördvõrdeline seos · Katse ehk eksperiment o Loomulik katse (toimub inimese tavaümbruses) o Laboratoorne katse (kasutatakse erinevaid mõõtvahendeid laboratooriumis) 7. Närvisüsteem... · ...funktsioon: o Koguda informatsiooni- meeleelundeis olevad retseptorid võtavad vastuärritusi organismi välis- või sisekeskkonnast. Retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi o Koordineerida informatsiooni- ajus võetakse vastu otsused, mida saadud informatsiooniga peale hakata. o Anda infot edasi lihastele, näärmetele vms ,et need asuksid sooritama vastavaid tegevusi (nt liigutusi)
Inimese aju kaalub ligikaudu 1300-1400 g. Aju kaalul ja inimese intelligentsusel pole täheldatud otsest omavahelist seost. Aju koosneb põhiliselt veest ja meenutab sültjat massi. Ometi on tegemist keerukaima bioloogilise struktuuriga. Suuraju poolkerasid kattev suuraju koor on kogu närvisüsteemi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus ehk teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid Närvisüsteem võimaldab: 1 Koguda informatsiooni- meeleelundeis olevad retseptorid võtavad vastuärritusi organismi välis- või sisekeskkonnast. Retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi. 1 Koordineerida informatsiooni- ajus võetakse vastu otsused, mida saadud informatsiooniga peale hakata. 1 Anda infot edasi lihastele, näärmetele vms ,et need asuksid sooritama vastavaid tegevusi nt liigutusi Inimese psüühilise tegevuse ja tema käitumise aluseks on kaks närviprotsessi: erutus ja pidurdus
Käitumist käivitavate mehhanismide uurimise põhimeetodid: “Musta kasti” meetod: Uuritakse, kuidas erinevad väliskeskkonna ärritajad ja/või füsioloogilise seisundi muutused mõjutavad looma käitumist, teadmata selle protsessi konkreetseid mehhanisme. Kasutati palju varases etoloogias, pole tähtsust kaotanud siiani. Neurobioloogiline meetod. Konkreetsete närviteede ja füsioloogiliste mehhanismide uurimine, mille abil meeleelundeis tekkinud erutus transleeritakse käitumuslikeks liigutusteks. Areneb kiiresti, kuid meetod on kallis ja aeganõudev ning väga palju veel tundmatut. Kumbki meetod ei asenda teist, vaid nad täiendavad teineteist vastastikku. Varased etoloogid mõistsid, et käitumist mõjutavad nii välised kui ka sisemised stiimulid omavahelises koostoimes märkasid, et looma motivatsioon ühe või teise käitumise sooritamiseks varieerub ajas ja ruumis
oluline. Inimene, kajakas või rott suudab kergesti eristada mitte üksnes emasisendit, vaid ka oma konkreetset paarilist teistest emastest, kasutades hulgaliselt kompleksseid visuaalseid, auditoorseid või olfaktoorseid signaalärritajaid, võrreldes konnaga, kes võib paarilise sassi ajada muu sarnase objektiga. Tsentraalsete ja perifeersete filtrite kasutamise vahekord loomadel. Harva tugineb looma valikuline reageerimine ärritajatele ainuüksi perifeerselt (meeleelundeis) või tsentraalselt (ajus) paikneval filtril. Enamasti toimub filtreerimine nii perifeerselt kui ka tsentraalselt. Sensoorse ekspluateerimise mõiste, näiteid. Arvatavad põhjuslikud seosed sensoorse eelsoodumuse, supernormaalsete ärritajate, sensoorne ekspluateerimise ja päästiktunnuste/biosignaalide vahel. Sensoorne lõks. Sensoorse eelsoodumuse (supernormaalsete ärritajate) ärakasutamist oma päästiktunnustes nim. sensoorseks ekspluateerimiseks
4. diagnoosida 5. hoolitseda ravi läbiviimise eest 6. võimaldada kodus toimetulekut 7. organiseerida õige ravikoht 8. tagada ravi järjepidevus 9. minimaliseerida pikaajalise ravile jäämise võimalus. 10. vajadusel organiseerida vanurile sobiv ja asjalik pikaajaline ravi. PSÜHHILINE VANANEMINE Vananemisega koos ilmnevad muutused ka inimese psüühikas. Need muutused on põhjustatud ühelt poolt sellest, et ajapikku tekib vananemisnähte ka psüühika substraadis meeleelundeis ja KNS - s. Kuid oluline on ka see, et inimene ise tunnetab oma kehalist ja psüühilist vananemist ning sellest sugenevaid töö ja suhtlemisprobleeme. See aga avaldab omakorda mõju kogu psüühilisele olemusele. Nii kujutab psüühiline vananemine endast komplitseeritud nähtust, milles on tunduvalt rohkem individuaalseid variante, kui kehalisel vananemisel . Psühhomotoorsed muutused vananedes nõrgeneb elundite uuenemine. Lihasjõud ja kiirus vähenevad liikumasaamine muutub raskemaks
annaabi.ee 
