· Regressioon ehk tagasi minek Haiguste väljamõtlemine, et saada rohkem tähelepanu Hakatakse nt püksi pissima uuesti, et saada vanemate tähelepanu Mitte eakohaselt käitumine · Ratsionaliseerimine Mõistuse parastamine Oma ebaõnnetused/-meeldivused põhjendatakse endale mõistusepäraselt ära Nt Kontrolltöö läheb halvasti, siis öeldakse, et aine on raske ja ma ei saagi seda osata · Projektsioon ehk ülekanne Otsitakse musta lammast Otsitakse kes on süüdi Süüdlane, kes kogu aeg süüdi lavastatakse
Seeläbi leiabki Laansalu, et asju mida ei saa, pole elus olemas. Kõike saab, vaid tahtmist peab olema. Kõige keerulisemaks peab ta aga olukordasid kui tuleb hästi kiirelt langetada suure riskiga otsus. Laansalu leiab, et sellistel hetkedel ei vastuta selle otsuse eest, mitte keegi teine filmigrupis kui tootmisjuht isiklikult. Isikuomaduste poolest peab hea tootmisjuht peab olema ühtejagu nii traktorist kui ämmaemand, ütleb Laansalu. Samuti leiab ta, et emotsioonid ja meeldivused võiksid platsil jääda tahaplaanile ja kõige olulisem on olla ühe asja eest väljas. Küsimusele, millise filmi tootmine on Erika Laansalu jaoks olnud kõige keerulisem möönab ta, et enamus filme, mis ta teinud on pigem keerulised olnud. Mõtles tema kunagi, et küll oleks hea ja lihtne teha filmi kahe näitlejaga rannas. Läks veidi aega mööda ja ta saigi sellist filmi toota Keeduse "Georgica". Peale seda sai ta aru, et ka kahe näitlejaga suveranna film
Edward Bradford Titchener (1867-1927) • Strukturalismi esindaja. • Psühholoogia eesmärk – mis, kuidas ja miks mentaalses elus toimub. Psühholoogia peab uurima vahetuid kogemusi, teadvust. • Teadlike kogemuste kirjeldamine, mitte seletamine – erinevus Wundist. Teadvuse struktuuri kaardistamine kui strukturalismi põhieesmärk. • Introspektsioon Titcheneri moodi: teadlike kogemuste põhielementide kirjeldamine (aistingud, kujutlused, meeldivused), kuid mitte objektid ise ega tajupildid! • Teadvuse elemendid: aistingud, kujutlused, emotsioonid – neid saab mõista vaid omaduste kirjeldamise kaudu. Põhitähelepanu aistingutel, väikseim kujutlustel. • Kombinatsiooniseadus – assotsiatsionalism – kuidas teadvuse elemendid kombineeruvad keerulisemateks mentaalseteks protsessideks. Läheduse või pidevuse kaudu. Aisting või kujutlus toob kaasa taju- või kujutluspildid, mis nendega varem
ning seetõttu kasutatakse saadete tegemisel ja saatekava koostamisel pidevalt samu võtteid. Vaatajal on meedia kasutamiseks oma personaalsed vajadused ja psühholoogiline motivatsioon, kuid samal ajal kuulub ta konkreetsesse sotsiaalsesse olustikku, mis kujundab oma meediakäitumise reeglid. (Rannu, 2010) Meediavaliku mudelis on enam-vähem kindlalt määratlevaks ja suhteliselt püsivaks teguriks sotsiaalne ja kultuuriline taust ning üldised maitsed ja eelistused, meeldivused ja huvid. Nii on ka meediavalikul tugev suunav mõju. Teine võrdlemisi suur tegur on meedia struktuur ja sisu, mis on kujundanud inimeste meediakogemust ja hoiakuid. Kombineerituna võivad need tähtsad ning tunnetuslikud tegurid anda üldised sisueelistuse mallid. (Rannu, 2010) ETV, Kanal 2 ja TV3 vaatajate hulgast eristus uuringus ,,Meediateemaline arvamusuuring 2010" kaheksa vaatajatüüpi, kellest kuuele on omane emotsionaalne ja kahele ratsionaalne orientatsioon
seda aga, et ta on täiesti õnnelik, mida uskuda on kergem, eitad. Aga kui voorus suudab saavutada, et ei olda õnnetu, siis saavutab ta kergemini, et ollakse täiesti õnnelik. Õnnelikku lahutab ju üliõnnelikust väiksem vahe kui õnnetut õnnelikust. Kas siis see, mille tugevus hädadest väljakistu paigutab õnnelike hulka, ei suuda lisada puudujäävat, et muuta täiesti õnnelikuks? Kas ta nõrkeb mäeharjale jõudes? (16) Elus on meeldivused ja ebameeldivused, mõlemad meist väljaspool. Kui tubli mees kõikide ebameeldivuste rõhumisele vaatamata pole õnnetu, kuidas ta siis täiesti õnnelik pole, kui mõned meeldivused puuduvad? Sest nagu ebameeldivuste koorem ei rõhu teda õnnetuks, nõnda ei tõmba teda meeldivuste puudus ülima õnne tasandilt alla, kuna meeldivusteta on ta niisama üliõnnelik, nagu ta ebameeldivuste koorma all pole õnnetu, sest kui hüve saab väheneda, siis saab selle temalt ka ära võtta.