peaks tundma. Mesilastele on vajalik meetaimede mitmekesisus. 3. Kasvukoha järgi: a): põllukultuurid; b) aiakultuurid; c) niidu-, soo- ja karjamaataimed; d) umbrohud; e) metsataimed; f) haljasalade ja parkide taimed. Eestis tagavad looduslikud korjemaad 80% korjest, millest omakorda 50% pärineb metsast. Siit järeldub rändmesinduse korraldamise vajadus metsade läheduses. Varakevadise korje annavad aprillis-mais pajud, mis kasvavad loo-, osja- ja madalsoometsades. Suvise meekorje annavad sinika- ja jänesekapsa-, pohla- ja mustikametsad, kus taimed õitsevad juunis-juulis. Juulis tagavad hea korje pajulille ning ahtalehise põdrakanepi õitsemine raiesmikel ja metsa ääres, augustis aga kanarbik metsas. Meetoodang võib kanarbikumetsas olla 4044 kg/ha, rabametsas ja siirdesoos 30 36 kg/ha, pohlametsas kuni 24 kg/ha, mustikametsas 1518 kg/ha. Metsades on korjet peamiselt juunis-juulis, juulis tuleks kolida raiesmikele, kus
juba valmistuma talvitumiseks. [http://www.estbee.eu/mesilastoud/kraini-mesilase] Haudme arenemine algab kraini mesilastel väga varakult, tavaliselt talve lõpul. Kui teised mesilased teevad alles kevadist puhastuslendlust, on neil juba haudmest koorunud noored mesilased ning pered tugevamad. Seetõttu on nende kevadtalvine söödakulu suurem ja kui talvevaru on väike, siis võivad nad nälga jääda. Kui kevadel ja suvel on normaalne meekorje ja emal on munemiseks ruumi, siis kestab hoogne haudme areng kuni sügiseni. Meie tingimustes võimaldab peresid paljundada ja saada kõrget meetoodangut seoses sellega, et pered arenevad varakult tugevaks tänu varajase ja hoogsa haudme arengule. [http://www.estbee.eu/touaretus/kraini- aretusporgramm-touaretus] Kõige halvemaks iseloomu omaduseks on nende suur sülemlemistung, mida saab õigete võtete kasutamisel alla suruda ja sellega viia nad töömeeleolusse. Nad
Pered läbivaatamisel rahulikud, mee saak üle keskmise. Palju õietolmu. Vee – lehepäevad: ei soovi segamist, nõelavad rohkem, meesaak keskmisest väiksem. Soojuse – viljapäevad: tuuakse rohkem nektarit, õietolmu vähe. Haue jäetakse hooletusse, nõelatakse vähe. Maa – juurepäevad: toetatakse mesilaste ehitustungi, meesaak alla keskmise, rahutud. 1. läbivaatus valguse-õiepäevadel 2. meekorje alguses vaadata soojuse-viljapäevadel 3. korjepausis uuesti valguse-õiepäevadel 4. uue korje algul jälle soojuse viljapäevadel. Mesilasemade saamiseks vageldada valguse-õiepäevadel, mee võtmine peaks toimuma soojuse – valguse päevadel. Söödavaru täiendamine 1. Mee kärgede juurde andmisega 2. Suhkrulahusega 3. Valgurikka sööda lisamisega: suira kärg/õietolmuga segatud mesi või ise tehtud valgusööt. Nõrkade mesilasperede abistamine kevadel
asendada uutega, vahetatakse nad peameekorje alguses paarumata emade midagi. Nüüd võib haka- vastu välja. Sellega saavutatakse peredes ca 10 päevane haudmepaus, kus ta mesilasema andma. pere saab 100% keskenduda meekorjele ning ka amm-mesilased on korje- Sellise meetodi edukaks leminekuks vabad. Kui noored emad on ära paarunud, hakkab korje läbi toimimiseks tuleb uus saama ja emad asuvad intensiivselt munema. Meekorje ajal on ka paaru- mesilasema tuua paaru- mata emade vastuvõtuprotsent kõrge. Kõige paremini võetakse vastu 1–2 mistarust vahetult või päeva vanuseid emasid. paar tundi enne nüüd Olles endale hankinud emadekasvatuse inventari ja omades vajalikke juba emata peresse and- oskusi, võib mesinik uued emad ise kasvatada. Selleks on mitu võimalust: mist. Ema andmine
annaabi.ee 
