Saaremaa kõrgustik saarel Tartumaa Ivaste kaldemägi 190 Vooremägi, Vapramägi (77,7 m), Selgise mõhnastik (107 m) Valgamaa Kuutsemägi 217 Meegaste mägi (214 m), Harimägi (212 m), Väike Munamägi (207,5 m) Viljandimaa Rutu mägi 146 Sakala kõrgustik (Kärstna mägi, 136 m),
Otepää ümbruskonna liblikad. Liblikakaartide abil saavad õpilased mänguliselt õppida tundma erinevate päevaliblikate välimust ja nende nimetusi. Minu töö eesmärgiks oli püüda oma koduümbrusest 25 liblikat, ehitada kastid, kus saab neid hoida ja valmistada mäng (liblikakaardid) liblikate tundmaõppimiseks. Antud liblikakogu kõik liblikad on püütud ühe suve jooksul 2017. aastal minu kodukohas Otepää lähedal Meegaste külas. Elan looduskaunis kohas ja meie talukoht on nii looduslike- kui ka kultuurniitude ja metsade läheduses, siis on minu kogus enamasti liblikad, kelle röövikud toituvad niidutaimedest. Möödunud suvi oli üsna vihmane ja temperatuuri poolest jahe, siis oli ka erinevate liblikate hulk meie kandis suhteliselt vähene. Keeruliseks osutus ka liblikate püüdmine, kuna suured liblikad on ülikiire ja kõrge lennuga. Algselt oli probleemiks ka surmajasse mürgi muretsemine. Esialgu
Ta on ka reljeefi põhijoontelt korrapärasem: nii kõrgustiku tüvendi kui ka sellel esinevate pinnavormide kõrgus suureneb äärealadelt keskosa suunas võrdlemisi järsult. Keskosas on jälgitav loode-kagu suunas piklik kõrgem telg. Selle piirides paiknevad lääneosa kõige kõrgemad kuplid ja seljakud, nende hulgas Kuutse mägi (217 m), mis on kogu Otepää kõrgustiku kõrgeim punkt. Kuutse mäest põhja ja loode poole jäävad Meegaste mägi (214 m), Marana mägi (205 m), Tepani mägi (203 m), Savilöövi; mägi (214 m), Laagri mägi, Sannamägi (200 m) jt. Meegaste mäest omakorda kirdes on Rebaste mägi, Tiugaste mägi, Tsooru Jaanimägi (193 m; mäel kasvav mänd paistab kaugele) ja Hardu mägi. Telje lõunaosas on kõrgemateks mägedeks Hari- mägi (212 m), Uniku Kõrgemägi, Meemamägi jt. Kõrgemaid mägesid on siin ka Kääriku läheduses. Kuutse mäe piirkonnas ja sealt põhja pool on
Nii jaotub maastikurajoon Pühajärve vagumuse (115-130 m kõrgusel) ja sellega liituva Väikese Emajõe oruga kaheks kõrgemaks osaks, mida nimetatakse kõrgustikku uurinud Endel Hangi järgi lääne- ja idatiivaks (Arold 2005:188). Läänetiib hõlmab umbes viiendikku kõrgustikust ning selles asub enamik üle 200 m ulatuvaid kõrgendikke, sealhulgas Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m), Meegaste mägi (207 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m, Väike Munamägi 208 m) ning liigestatud 30-40 m sügavuste ürgorgude (Kooraste, Sirvaste, Jõksi-Piigandi, Erastvere-Ahja, Urvaste), väikeste kõrgendike ja järvede ning jõgede tõttu (Arold 2005:188; EE 2003 s.h Otepää kõrgustik). Tähtsis roll reljeefi kujunemisel on olnud ka Eesti kaguosa läbival Tartu-Otepää-Valga orul, mille põhi ulatub 60 m allapoole merepinda (Arold 2005: 190-191).
annaabi.ee 
