võimeline leidma viiruseid, mille baidimustrid veel andmebaasides puuduvad. Osad tõrjeprogrammid skannivad faile nende kasutamisel nö. ,,lennult". Sellest hoolimata ei muutu vastuvõtlikkus pahavarale, mistõttu on turvaaukude parandamiseks tähtis programmide regulaarne uuendamine. Samuti vajab värskendamist antiviirustarkvara, et tõuseks selle skannimisefektiivsus. Viiruste poolt tehtava kahju vähendamiseks võib kasutaja teha tähtsamatest failidest regulaarseid koopiaid meediumitele, mis pole süsteemiga pidevalt ühendatud või selle poolt korduvalt kasutatavad. Näiteks liigutades failid optilisele andmekandjale nagu CD või DVD, muutuvad need pahavarale immuunseks (juhul, kui viirust ei kopeeritud ühes). Kui arvuti on juba viirusega nakatunud, pole tavaliselt turvaline jätkata selle kasutamist ilma operatsioonisüsteemi uuesti installeerimiseta. Siiski leidub mitmeid taastamisvõimalusi, mille valimisel tuleb lähtuda nakkuse tüübist ja ulatusest.
arvuti töökiirus ning esineda muidki kahtlust äratavaid sümptomeid. Aeglased residentsed viirused paljunevad aga harva, näiteks ainult failide kopeerimisel. Selliste programmide eesmärgiks on jääda madalat profiili hoides tabamatuks: arvuti aeglustumise võimalus on väiksem ning halvimal juhul esineb tõrjeprogrammide poolt väheseid viiruse jälgede tuvastamisi. Faililaiendid ja viirused Viirused on suunatud erinevatele failidele ja meediumitele, näiteks: · Binaarsed käivitatavad failid (nagu COM ja EXE failid MS-DOS'is, kaasaskantavad käivitatavad failid Microsoft Windowsis, Mach-O formaat OSX'is ja ELF failid Linux'is). · Sketsiooni alglaadekirjed floppy ketastel ja kõvaketastel. Kõvaketaste peabuutsektorid. - Üldotstarbelised skript-failid nagu batch failid MS-DOS'is ning ka Microsoft Windowsis, VBScript failid ning kest-skript (shell script) failid Unix'i platvormides.
Tulemused on toodud järgnevas tabelis (kokku on rohkem kui 100% , sest mõned inimesed valisid rohkem kui ühe allika). Kohalik TV Riiklik TV Raadio Kohalik leht Internet Riiklik leht 59% 47% 44% 38% 23% 12% Telekommunikatsioonil on suur mõju reklaamile. 2007. aastal teatas TNS Media Intelligence, et reklaami kulud Ameerika Ühendriikides kulutati meediumitele, mis sõltusid telekommunikatsioonist. Tulemused on toodud järgnevas tabelis. Inter Raad Kaab Sündik Spot Võrg Ajale Ajaki Välin Kokk net io el aat Tv u ht ri e u TV TV TV
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt
saavutusi. Portfooliod on eriti kasulikud saavutuste kohta käivate tõendite esitamisel tööl või praktikal põhinevate projektide puhul. Hindamisportfooliotel on kolm põhielementi: õppimistulemused, saavutuste tõendusmaterjal ja peegeldavad seisukohavõtud. (lk 163) 6.2 Teekonna ülevaatamine: uuringu leidude edasi andmine Praktikat hõlmav uurimus on tavaliselt kogunud erinevat tüüpi tõendeid erinevatele meediumitele, mis seostuvad erinevate meeltega. On oluline, et neil erinevat tüüpi tõenditel oleks uurimuse sees võimalik edasi eksisteerida oma originaalvormis. (lk 165)
Üksikosade kaudu jõutakse uuesti tervikuni, terviku tähenduseni. b) Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine c) Publiku-uuringud uuritakse teatrikülastajaid, kuidas nad etendusi vaatavad. Kitsamas mõttes uuritakse nende sotsiaalset ja kultuurilist tausta, teatrikäitumist. d) Retseptsiooniuuringud uuritakse etendusi või gruppe ning seda, mida inimesed nägid: kas vaatasid näitlejat, konkreetset tegelast või üldist lugu, kui palju pöörasid tähele konkreetsetele meediumitele tähelepanu. Retseptsiooniteooria püüab etenduse vastuvõtuprotsessi üldistada. e) Teatrisemiootika teadus teatri märkidest ja märgisüsteemidest. Teadvustati, et teater vajab uurimist teatrina, omaette keelena, mitte kirjanduse illustratsioonina. Uurib teatrikeele eripära, mis seisneb lavateose üksikosadeks liigitamises, esemete semiotiseerumises teatrilaval (st teatrimärk on mingi märk), iga
annaabi.ee 
