*oskus meedias orienteeruda. *meedia kaudu vajalikku teavet leida *meediasõnumit kriitiliselt lugeda, hinnata ja mõista *kasutada meediat oma sõnumi edastamiseks. Meediakirjaoskuse 4 komponenti: Juurdepääs;Analüüs; Hindamine; Sisu loomine, 7. Nimeta vähemalt 7 meediaoskust! 1).oskus kasutada meediat teadmiste omandamiseks 2).eristada ja tõlgendada erinevat media sisu 3).Käsitseda erinevaid meediaseadmeid (tehnika), kasutada meediavahendeid 4).Väljendada end erinevate meediavahendite abil 5).Hinnata ja analüüsida vastuvõetud teavet ja sisu 6).Ohjata oma tundeid, meediavajadusi- ja suhteid 7).oskus lugeda erinevaid meediatekste 8. Mis on meediaharidus? Tegeleb arusaamisega, kuidas meedia töötab ja kuidas vahendab infot ja meelelahutust 9. Mis on meediakasvatuse eesmärk? Em: *mõjutada laste meediakasutust ja harjutada meediaoskusi, ning mida ei tohiks segamini ajada tehnoloogia kasutamisega õppeprotsessis
Kasumlikkuse huvides võiks mõelda alljärgnevatele punktidele: · praegune kooli õppevara fondide struktuur ja paigutus; · õppevara seis ainete lõikes (nimetused ja hulk); · riikliku õppekava nõuded õpikeskkonna kujundamisele (nt õppevara loendid, õpilaste arv klassis jne) ja kooli vabaduse ulatus ise õppevara üle otsustada; · uue õppevara vajaduse prognoosi korraldus; · teatmeteoste fond (erinevatel infokandjatel); · ilukirjanduse fond; · meediavahendite fond (ajakirjandus, filmid, videod jm); · õppemetoodilise kirjanduse fond; · õppevara soetamiseks kasutatav raha; · infohange turule tuleva uue õppevara kohta; · õpetajate teavitamise süsteem koolis uuest õppevarast ja erialakirjandusest; · võimalikud koostööpartnerid ja -vormid kooliraamatukogu arendamisel. Maine Kooli raamatukogu on üks olulisemaid kooli maine hoidjaid ja loojaid. Mida rohkem häid
1. Mis on meediakasvatuse lühisisu ja eesmärgid,millised on peamised seosed õppekavaga lasteaias? (3p) Meediakasvatuse eesmärk ja siht pikas perspektiivis on meediapädevus. Lasteaias on meediakasvatuse ülesanne arendada lapsele ea- ja võimetekohaseid meedia kasutamise oskuseid, oskust meediat ohutult nautida ja seda ise luua. Meediakasvatuse sisust rääkides saab välja tuua kolm põhilist valdkonda: 1) tutvumine meediavahendite (televiisor, arvuti, ajaleht jne.) ja nende sisuga (telesaade, reklaam, uudis jms.) 2) vestlused ja arutelud meedia sisust; 3) enese väljendamine meediavahndite abil. Meediakasvatust on otstarbekas läbi viia valdkondadeülesandena, nagu seda on riiklikus õppekavas valdkond Mina ja Keskkond. (Vinter, 2010) 2.Milles näed Sina kui (tulevane ) õpetaja oma rolli meediakasvatajana, silmas pidades meediapädevuse kujundavat ja rakendavat aspekti? (2p)
toetab laste arengut. Õpetlike lastesaadete vaatamist on seostatud nii sõnavara arendamisega, uudishimu, loovuse ning parema õppeedukuse, suurema ambitsioonikuse ja raamatuhuviga. Nimetatakse veel sisu üle arutlemist ning valikute tegemise suunamist, kasutamist õppetegevuste impulsina (multifilmide lavastamine pärast vaatamist), sisu loomist (filmi tegemine koos lastega), meediaga seotud elukutsete tutvustamist ning meediavahendite kasutamist mängudes ja õppetegevustes (ehitame televiisori, mikrofoni kasutamine jms). Järgnev näide iseloomustab õpetajate rühmaintervjuus valdavalt esile kerkinud arusaama meediakasvatusest. ,,... vahel on tast ikka kasu ka. Näiteks meil ei ole võimalust minna kohapeale vaatama, kuidas tehakse leiba. Vaatasime seda DVD pealt." (Vinter jt, 2010). Positiivseks pidasid õpetajad meedia õpetlikku ja teadmisi avardavat potentsiaali. Näiteks vaatab osa lapsi
annaabi.ee 
