Meediavabadus- kas liiga demokraatlik? Hiljutine uurimus näitab, et Eesti on meediavabaduselt üks maailma juhtivamaid riike. Eriti vabalt suhtutakse Eestis aga internetivabadusse. Aga kas on ikka õige, et mitmetes uudisteportalides saavad inimesed ise uudiseid uuendada ja nii ka nende sisu muuta. Meediavabadusest on tänapäeval tekkinud demokraatia mõõdupuu, kuid kas liiga suur meediavabadus võib ühiskonnale hoopis halvasti mõjuda? Hetkel tekitab kõige rohkem kära ühiskonnas internetivabadus ning lõpmatud uudiste kommenteerimise võimalused. Ühed ütlevad, et Internetis ei tohiks liialt palju negatiivset arvamust avaldada. Teised rõhuvad Internetivabaduse juures jällegi meie demokraatlikule ühiskonnale, et demokraatlikus riigis peab olema täielik sõnavadus jne. Isiklikult olen nõus, et igal inimesel on õigus oma arvamust avaldada, olgu siis suuliselt või läbi Interneti. Kui ajakirjanik paneb Interne...
Meediavabadus ja selle vajalikkus Viimaste aastate jooksul on saanud internetis suureks probleemiks anonüümsed netikommentaatorid. Öeldakse mida tahetakse, kus tahetakse ja kellele tahetakse -tehakse asju, mida päriselus oma nime all ei tehtaks. On käinud palju spekulatsioone selle üle, mida peaks nende kommentaaride suhtes ette võtma ning kas äkki peaks meediavabadust täielikult piirama? Samas pole meediavabadus läbinisti halb, ideeliselt peaks see olema üks demokraatliku riigi tunnuseid. Mida head ja halba leidub meediavabaduses ning kuidas see meie elu mõjutab? Sõna- ja meediavabadusel tuleks ka teatud piiridega arvestada. Eks muidugi ole iga inimese õigus demokraatlikus riigis oma arvamust avaldada ning iseenda ja oma tõekspidamiste eest seista. Tihtipeale aga ei mõelda eriti läbi interneti end
saavad avaldada oma arvamust nii ajalehtedes, veebipäevikutes kui ka sotsiaalmeediakanalites, muretsemata tagajärgede pärast. Läbi massimeedia leiavad paljud inimesed abi ning samuti saab läbi selle mõjutada inimesi ka positiivses suunas. Meediavabadus annab inimestele võimaluse ennast väljendada ning oma seisukohti seletada, kartmata suurimaid tagajärgi kui kriitika. Ometi leian ma, et ka Eesti Vabariigis peaksid kehtima mõningad seadused, mis meediavabadust vähemalt ,,kollase ajakirjanduse" kohapealt piiraksid, sest kontrollimata faktid ning ,,otsitud intriigid" võivad mõjutada inimeste argielu. Kui mõningatel asjadel oleks kontroll peal, siis võiksime juba praegu väita, et meie oleme oma meediavabaduse üle ühked!
kõike, mis jõudis meediaväljaannetesse ja lausa valitsuse tasandilt genereeriti, mis jõudis uudisväljaannetesse. Ning kasutades sel ajal nii öelda valesid sõnu või lauseid endale teadmatagi võidi juba riigivastases tegevuses süüdi mõista ja ka vangi saata. Tegelikult ei saa siiski väita, et sõnavabadust üldse ei oleks olnud, kui see oli varjatud kujul ja salaja. Kui taheti, saadi ikka mingi Eesti teemaline artikkel või luuletus ajaleheveergudele saada. Kui ei eksisteeri meediavabadust ametlikult saab tegelikult ikka oma arvamust avaldada, aga lihtsalt varjatult. Tänases arenenud ühiskonnas on sagenenud, et ühiskonnas tekivad arvamusliidrid, kes avaldavad meedias oma arvamust. Näiteks Argo Ideon, kes on poliitika- ja majandusanalüütik ajalehes ,,Postimees". Üks viimaseid tema arvamuslugusi oli ,,Tere Eurominister". Selles artiklis üritas ta avalkusele selgeks teha, et Eesti vajab Euroasjade ministrit, kes kordineeriks Eesti eesistumisaastat 2018. aastal
informeeritud, et järskude korrektiivideta kogu aeg tulevikuks pisitasa valmis olla. Vabaduse eest me võitlesime. Kõik oli lihtne ja selge. Vabadus, see oli teha kõike täpselt vastupidi, kui oli teinud okupant – sellest vastupidi tegemisest kujuneski instinktiivselt liberaalne demokraatia. Me näeme, et raudse eesriide tagant vabanenutest just Balti riigid kasvasid kiiresti ja kõhklemata demokraatlikuks õigusriigiks, kes väärtustavad isikuvabadusi, meediavabadust ja riigi võimu ennustatavasse sängi (metafoor)suunamist. Sest meie olime kõige reljeefsemalt ja detailsemalt mitte vabad. Niisiis oli meil väga lihtne mõista, kuidas olla vaba – täpselt 180 kraadi teises suunas, kui okupatsioonivõim seda soovis. Nüüd oleme keerulisemas situatsioonis. Raske on märgata okupatsiooni, kui sind ähvardab iseenda okupeerimine. Iseenda okupeerimine(kordus), see algab ühe idee
annaabi.ee 
