Meediavabadus eesmärk või hädaoht? 24. aprillil 2010 avaldas Postimees muljetavaldava uudise: ,,Eesti hinne Freedom House'i ülemaailmses meediavabaduse edetabelis on võrreldes mullusega paranenud ühe punkti võrra 16-lt 15-le skaalal, kus parim oleks 0 ja halvim 100. Ülemaailmses edetabelis tähendab see Eestile 14. kohta 195 riigi seas." Kas see on uudis, mille üle eestlased peaksid suurt uhkust tundma või on meediavabadusel ka negatiivseid tagajärgi? Kuidas mõjutab ajakirjandus inimeste argielu ning milliseid meediakanaleid võib nüüdisajal usaldada? Tänapäeva infoajastul on meedial tohutu mõjujõud. Pea igal perel on olemas kas raadio, televiisor, internet või koju tellitud ajaleht. Seega on paratamatu, et kõik inimesed on meediast suuremal või vähemal määral mõjutatud. See aga tähendab, et meediakanalitel on väga kerge inimeste mõtteid kallutada ning suunata neid valesid järeldusi tegema. Näi...
inimesele lähituleviku tulevikus mitmeid probleeme nii tööl või eraelus. Inimesed saavad kohe teada, millistes oludes või probleemidesse on teine inimene sattunud. Tulevikus võib sellel inimesel olla väga raske leida uut töökohta, sest paljud inimesed teavad, millega ta kunagi on hakkama saanud. Meediavabadus võib muuta ka igapäevase eraelu raskeks, kui inimesed vaatavad ja tunnevad su ära ning mõtlevad halvasti toimunupärast selle inimese peale. Meediavabadusega peab panema piirid, mida tohib filmida ja mida mitte. Vabameedia abil on võimalik mitmel inimese privaatsust rikkuda. Näiteks on internetis on mitmeid portaale, kus saab oma arvamusartikkleid avaldada ilma mingisuguse kontrollita. Iga inimene saab postitada loo teisest, kuidas talle tehti liiga või kuidas keegi on petnud teda. Sellised artiklid ja lood mustavad teiste inimeste nime. See võib põhjustada mitmele inimesele probleeme töökoha või tutvumise osas. Halvustavad
Kuna arvamuslood on enamasti loodud kõrgelt ja oma kindla visiooniga inimeste poolt, suudavad nad ühiskonda suurel määral mõjutada mingis küsimuses. Kuna avalikust peab pidevalt suunama ja erinevaid ideid välja tooma avalikusele, siis selleks on arvamusliidrid ühiskonna lahutamatu osa ning arvamusliidrid on mmediavabaduse positiivne külg. Meedia- ja sõnavabadus mõjutavad üksteist. Sõnavabadus on demokraatlikus riigis lahutamatu osa, kuid me pole harjunud meediavabadusega ja meedia ei saa täielikult vaba olla, ilma, et ta võiks kahjustada kedagi. Kuid meediavabadus sellisel tasemel, nagu on meie riigis on mitmeid positiivseid külgi, näiteks inimesed saavad kirjutada arvamusartikleid ja mõjutada seeläbi avalikust.
ENESEMÄÄRATLEMINE X&Y vs Holland (1985) Tüdrukud oli puutega ehk tal oli piiratud teovõime. Teine inimene ei saanud kaebuse esitada. Hollandi menetlusõiguses oli auk. (*) Eraelu püstitatud ja moraalsd (sh seksuaalelu) enesemääramine. (*) Positiivne kohustus Von Hannover v Saksama (2004) Puudutab Monaco printsessi. Ta oli Saksamaal lastega shoppamas. Ostu ajal tehti pilte mille peale ta kaebas ajalehe peale. Saksamaa leidis et tegemist on meediavabadusega ja kõik on tehtud lubatavas piires. Kohus: · Eraelu sisaldab isiku identiteedi kaitsele, mis tähendab isiku õigust oma nimi ja pilte puutumatusele. · Riiklike ülesandeid täitvad isikud VS isikud kellel ei ole ametlikud funktsioon. · Fotode tegemise eesmärk. Kas eesmärk oli kuidagi anda juurde avalikule debatttile nt kui peaministril on armuke siis on tegemist riigi ülesandeid täitva isikuga ja tema
annaabi.ee 
