> nimetatakse ka materialistlikuks teooriaks, kus majandussuhteid peetakse sotsiaalsete nähtuste mõjutajateks ehk baasiks. >> Marxi käsitlus kui ajalooline materialism Massimeediat käsitletakse klassikalises marksismis tootmisvahendina, mille omamise kaudu valitsev klass saab levitada oma ideid ja vaateid ning vältida alternatiivsete ideede levikut. Massimeedia toimib töölisklasside suhtes valeteadvuse tootjana. meedia sisu ja sõnumite tähendus on põhiliselt determineeritud meediaorganisatsioonide majandusliku baasi kaudu. > eelduseks on maksimaalne kasum: kommertsmeedia peab lähtuma reklaamitellijate vajadusest ja tootma tooteid, mis garanteerivad maksimaalse auditooriumi. meediainstitutsioonid, mida rahastavad poliitilised institutsioonid (st laiemalt riik), on ,,kaldu" domineeriva avaliku arvamuse või hoiaku poole, seega on need ideoloogiliselt mitte- neutraalsed. ideoloogia on üks osa superstruktuurist ehk pealisehitusest, ühiskonnas domineerib valitseva klassi ideoloogia
Vihalemm ja Kõuts(2004:75-76)kirjutasid, et universaalsed ehk üldsuunitlusega ajakirjad on kommertsliku orientatsiooniga - need on mõeldud majandusliku kasumi saamiseks, ka huvialased ajakirjad on suuremas osas tarbija vajadustele suunatud. Eriala-ajakirjad on, aga seevastu enamasti suunatud inimeste erialaste tedmiste arendamisele, mitte tulu saamiseks. 10 7. Lugejauuring Ajakirjade lugejate kohta viib Turu-uuringute AS MTÜ Eesti Meediaorganisatsioonide Liidu tellimusel korra kvartalis läbi Lugejauuringut. ELU uuringud on läbi viidud nn Omnibuss-keskkonnas. Omnibuss-uuringud on regulaarselt (kindla ajakava järgi) läbiviidavad nn mitmetellija uuringud. Turu-uuringute AS-i Omnibuss-uuringu üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised üle 15- aastased elanikud, kokku 1 113 355 inimest (Statistikaameti 2013. aasta andmed). ELU andmestik esitatakse ajalises mõõtmes kvartaalsete ning poolaasta tulemustena. Alates 2014
Massikommunikatsiooniga seotud igapäevane kogemus on mitmekesine, vabatahtlik, ning selle kujundajateks on kultuur, eluviis ja sotsiaalne keskkond. Tehnoloogia kiire areng toob kaasa tehnoloogia abil vahendatavate kommunikatsioonisuhete mitmekesisuse. Max Weberi seletus massimeedia kohta see mõiste rõhutab empiiriliselt olemasoleva reaalsuse põhielemente, ilma et tingimata leiduks ühte täiuslikku näidet selle kohta. (lk 13) 4. Massimeedia institutsioon Üldiselt osutab see meediaorganisatsioonide ja tegevuse kogumile koos ametlike või mitteametlike tavadega, tööreeglitega ja ühiskonna poolt esitatavate õiguslike ja poliitiliste nõuetega. Meediainstitutsioonid on arenenud teatavate informatsiooni ja kultuuri avalikustamise ning laialdase levitamise võtmetegevuse ümber. Kattuvad mõnevõrra teiste sellel alal tegutsevate institutsioonidega. On liigendatud vastavalt tehnoloogia tüübile: trükkimine, film, televisioon jne. Ja omakorda iga tüübi siseselt nt
tema palvetele ja selle otsuseid oma väljaandes mitte avaldada), sest nõukogul pole mitte mingisugust võimu neid kuidagi kohustada ja neid vastasel juhul karistada. Austria pessinõukogu autoriteet on väike, sest mõjukamad väljaanded on keeldunud koostööst ja selle otsuseid avaldamast) 3 Ei pruugi olla avalikkusele väga nähtav ja teadaolev. Eestil on kaks paralleelset pressinõukogu ja kummalgi pole piisavalt autoriteeti meediaorganisatsioonide seas. Massimeedia teeb koostööd Ajalehtede Liidu pressinõukoguga, kuid ei tunnista Eesti Pressinõukogu. Samas kui Ajakirjanike liit tunnistab Eesti Pressinõukogu kui eneseregulatsiooni tagavat organisatsiooni. Eesti nõukogu koosneb enamjaolt omanikest jt tähtsatest inimestest, seetõttu on vähe usaldust sellesse. Usaldust tõstaks tavalisemate inimeste nõukokku kuulumine. Teevad koostööd pigem n-ö majasiseste koodide, normide, reeglite, ombudsmanidega jne, kui kõige muuga.
annaabi.ee 
