ühiskonnakorraldust ja valitsusviise ei hakatud vägivaldselt muutma, vaid hoopis neile toetuda ja tagada sel teel kohaliku ülikkonna lojaalsus. Pärsia riik oli erakordselt stabiilne. Alistatud rahvad enamasti leppisid Pärsia ülemvõimuga ja kuningatel polnud üldjuhul tarvidust võtta ette karme karistusretki mässuliste alamate vastu. Riik oli väga paljurahvuseline , tähtsaim rahvas olid pärslased (mis arvatavasti vanas iraanikeeles tähendas piiri või piirimaas), seejärel meedialased (kreeklased kes, end selliselt nimetasid ja babüloonlased, kes moodustasid riigi majandusliku selgroo. Ülejäänud rahvaste osatähtsus väiksem, arvatavasti oli ka nende haritus ja organiseeritustase madalam. Kui Araabia vallutas Pärsia hoidsid viimased oma kultuurist, keelest, kunstist ja kirjandusest uhkusega kinni. Kindla pealinna riigil polnud, kuid kuningas koos õukonnaga peatus tavaliselt neljas suurejoonelises kuningalossis: Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babüloonias.
Kyros II, kes on algul Parsu valitseja. 553-554 eKr tõusis Kyros II Meedia vastu üles ja allutas ta, viimastele jääb siiski austusväärne koht riigielus. Kreeklased vahetust ei märka ja sellest segadus nende päritoulu allikates. Ahhemeniidide kultuur ja religioon Riik oli väga paljurahvuseline, kellest enamus jäävad tundmatuks. Tähtsaim rahvas olid loomulikult pärslased ise, seejärel meedialased, siis mõned rahvad idast ning babüloonlased. Viimased kaks moodustasid riigi majandusliku selgroo. Ülejäänud rahvaste osatähtsus oli väiksem. Samuti oli tõenäoliselt madalam nende haritus ja organiseesitus. 4 Vana-Pärsia keele roll on teadmata, igal juhul polnud ta eriti populaarne. Arvatakse, et see oli Darius I loodud või haritlaste keel vms. Religioon
regioonide rahvastega. Asja ajab keerulisemaks see, et ülalmainitud kombinatsioonid on tihti suvalised: on olemas kristlastest araablasi, araabia juute, juudi süürlasi ja kristlastest palestiinlasi. Ajalooliselt on regioon lääne kolme suure religioosse traditsiooni ühinemiskoht. Pärsia on riik, millel on väga palju rahvuseid, kellest enamus jäävad tundmatuks. Tähtsaim rahvas on loomulikult pärslased ise, seejärel meedialased, siis mingid rahvad idast ning siis babüloonlased. Viimased kaks moodustasid riigi majandusliku selgroo, ülejäänud rahvaste osatähtsus on väiksem. Samuti oli tõenäoliselt madalam nende haritus ja organiseeritus. Iraani aladel on oluline eelami keel, Babüloonias akkadi keel ja Egiptuses egiptuse. Vana-Pärsia keele roll on teadmata, igal juhul ei olnud ta eriti populaarne. Arvatakse, et äkki see on Darius I loodud või mingi haritlaste keel.
küsimused. Olid samuti priviligeeritud. 3. vabad kodanikud ja talupojad: Esimese aastatuhande esimesel poolele polnud ülemistest 6 kihtidest sõltuvad. Suurim klass. 4. sõltlased, nagu käsitöölised, teenijad jm: Olid suhteliselt põlatud, kuigi polnud otseselt orjad, olid piiratud õigustega; klass päritav ja üleminek raske. Tekkis kaks suuremat rahvaste gruppi: pärslased ja meedialased. Iraani varase ajaloo probleem: nimede palju eri variante, allikaid vähe. Meedia (728550 eKr) See juba esimene tõeline iraanlaste riik. Allikad: peamine Herodotuse Ajalugu, seejärel Thesiuse Pärsia ajalugu. Viimane kasutas Pärsia arhiive, kuna oli seal arstiks. Omaette allikad on hilisemad Pärsia raidkirjad ja arheoloogia. Meedia on kultuuriliselt Pärsiale lähedane, keelest kahjuks pole midagi säilinud
Sanherip (705-681) Laiendas võimu Foiniikias piki rannikut Egiptuseni. Surus maha Babüloni linna ülestõusu kõik hävitati. Linn ujutati üle. Assar Hadon (680-668) Taastas Babüloni linna, tegi sõjakäike Egiptusesse, vallutas Egiptuse. Viimane hiilgeaeg. Egiptlased pidid maksma kõrget maksu. Nt. 9 tonni hõbedat + muud maksud. Assur Banipal (668-626) Algas ühtse riigi lagunemine. 659 lõi lahku Egiptus. Põrast seda tekkis sõjaline liit Assüüria vastu babüloonlased, meedialased. Liit hävitas Assüüria riigi. Lõplik häving tuli 626. Kuningas tapeti. Tekkis Meedia riik ja Uus Babüloonia. Puhkes ülestõuse Aasüürlaste poolt, alles 605 alistati lõplikult. Uus Babüloonia e Kaldea riik Põhielanikkonna moodustasid Kaldea hõimud. Eksisteeris lühikest aega. Alla 100 aasta. 625-539 oli tippperiood. Lõpuks vallutasid pärslased. Riigi loojaks oli väepealik Nabopalassar. Sõlmis liidu Meedia riigiga Asüüria vastu. Meedia oli Iraani kiltmaal
Asjaajamine toimus aramea, aga ka kohalikes keeltes. Kõrgemad ametid olid pärslaste käes, keskastmesse võisid ka kohalikud kuuluda - Dariuse ajal hakati raha müntima, enne vahetati niisama kulda hõbedat ja muud. Pärsia religiooni-ja rahvastikupoliitika (pmts sisepoliitika?) : religioosne sallivus (mitte üksikisiku vastu). Pärsia kuningad valitsesid nagu despoodid. Kõik, kes ei kuulunud perekonda, olid kui orjad. Tähtsaim rahvas loomulikult pärslased ise, seejärel meedialased, siis mingid rahvad idast ning siis babüloonlased. Viimased kaks moodustasid riigi majandusliku selgroo. Ülejäänud rahvaste osatähtsus oli väiksem. Samuti oli tõenäoliselt madalam nende haritus ja organiseeritus. Iraani aladel oli oluline eelami keel, Babüloonias akkadi, Egiptuses egiptuse. Vana-Pärsia keele roll teadmata, igal juhul polnud ta eriti populaarne. Arvatakse, et äkki on see keel Darius I loodud või arvatakse, et mingi haritlaste keel vms
annaabi.ee 
