kombinatsiooniga st suurima väärtusega (võrreldes konkureerivate brändidega). Kollektiivne kauba kogemus. Brändi reklaami ja kogu sellega seotud promotsioonitegevuse peamine eesmärk on tõsta brändi VÄÄRTUST.( arvamuste ja tunnete kogum). Brändi väärtuse loob tarbijate aktiivne tähendusloome. Tarbijad ise “toodavad” sotsiaalseid suhteid (kogukonna), milles kaubad omandavad tähenduse. See saab sündida tänu meediakultuurile, milleabil genereeritakse “väärtuse kood”. Kaubamärgiseadusega kaitstud bränd esindab tänapäevases kapitalismis olulist mittemateriaalset vara. Brändii identiteet. • Bränd kui toode • Bränd kui organisatsioon (toodet on kergem kopeerida kui ettevõtet v organisatsiooni) • Bränd kui sümbol (visuaalne identiteet + slogan + sümboliline tähendus) • Bränd kui isik (brändi personaalsus sh demograafilised tunnused, elustiili
Kunst tuleb samuti juurde. Peamine eesmärk on tõsta brändi väärtust(- arvamuste ja kogemuste kogum antud brändi kohta). Kui me räägime olulisest brändist, siis me räägime temast kui isiksusest. Ta on keegi, keda teatakse. Brändi väärtuse ehitamine on selle sidumine kogemustega, emotsioonidega, hoiakutega, elustiiliga ning lojaalsusega. Tarbijad ise "toodavad" sotsiaalseid suhteid (kogukonna), milles kaubad omandavad tähenduse. See saab sündida tänu meediakultuurile, mille abil genereeritakse "väärtuse kood". astroturfing e nn "fake" word of mouth, väidetavalt keelatud. Nt on internetifoorumisse tehtud müügiedenduslik postitus, mis on aga püütud vormistada võimalikult autentselt ja lihtsa inimese poolt. viral marketing - nt huvitav videoklipp internetis, mida siis saadetakse msn'is sõpradele või pannakse orkutisse teistele vaatamiseks üles, ka blogidesse
elustiiliga ning lojaalsusega. Brändi väärtuse loob tarbijate aktiivne tähendusloome. Arvidsson: „Võib väita, et tarbijate vabatahtlik tegevus loob majanduslikku ressurssi. Brändi võib käsitleda kui kapitali vormi.“ Bengtson, A. and Östberg, J.: „Mingis ulatuses loovad tarbijad ise ja ilma (tootva) organisatsiooni kontrolli ja juhtimiseta brändi eeliseid.“ Tarbijad ise “toodavad” sotsiaalseid suhteid (kogukonna), milles kaubad omandavad tähenduse. See saab sündida tänu meediakultuurile, mille abil genereeritakse “väärtuse kood.” Astroturfing ehk nn “fake” word of mouth, väidetavalt keelatud. Nt on internetifoorumisse tehtud müügiedenduslik postitus, mis on aga püütud vormistada võimalikult autentselt ja lihtsa inimese poolt. Viral marketing - nt huvitav videoklipp internetis, mida siis saadetakse msn’is sõpradele või pannakse orkutisse teistele vaatamiseks üles, ka blogidesse. Brändi sisulise „evolutsiooni“ põhimõtteline mudel:
Brändi väärtuse loob tarbijate aktiivne tähendusloome. Arvidsson (2005): Võib väita, et tarbijate vabatahtlik tegevus loob majanduslikku ressurssi. Brändi võib käsitleda kui kapitali vormi. Bengtson, A. and Östberg, J. (2004) : Mingis ulatuses loovad tarbijad ise ja ilma (tootva) organisatsiooni kontrolli ja juhtimiseta brändi eeliseid. Tarbijad ise "toodavad" sotsiaalseid suhteid (kogukonna), milles kaubad omandavad tähenduse. See saab sündida tänu meediakultuurile, mille abil genereeritakse "väärtuse kood". astroturfing e nn "fake" word of mouth, väidetavalt keelatud. Nt on internetifoorumisse tehtud müügiedenduslik postitus, mis on aga püütud vormistada võimalikult autentselt ja lihtsa inimese poolt. viral marketing - nt huvitav videoklipp internetis, mida siis saadetakse msn'is sõpradele või pannakse orkutisse teistele vaatamiseks üles, ka blogidesse Brand name KAUBAMÄRK NB! Kaubamärk on vaid MÄRK