Meriristi püütakse Jaapanis ja Hiinas tuhandeid tonne aastas. Meriristide parv 6 Meririste püütakse kas kahvade või peene silmaga võrkudest valmistatud eriliste suurte kottidega. Tõusu või mõõna ajal ajab veevool koti pungile ja sinna satuvad meduusid, kes oma vähese liikumisvõime tõttu ei suuda sealt enam välja pääseda. Püütud meduusidel lõigatakse suusagarad ära ning kummikut pestakse seni, kuni lima ja siseelundid on täielikult eemaldunud. Meduusid soolatakse keedusoola ja maarjase seguga. Soolatud meduuse lisatakse salatitele, neid süüakse keedetult ja praetult, lisades pipart, nelki ja muskaatpähklit. Nad pole küll kuigi toitvad, kuid sisaldavad siiski valke, rasvu, süsivesikuid ja B-vitamiine. Vietnamlased usuvad, et meriristist valmistatud roogade söömine on kasulik
Merisiiliku vastsed ujuvad esialgu vabalt, moonde ajaks laskuvad nad merepõhja.Merisiilikud on lahksoolised. Nende vastset nimetatakse ehhinopluuteuseks. Merisiiliku kasv on väga aeglane, kuid suguküpseks võivad nad saada juba 1- aastaselt. Meduus Meduusi keha on sültjas ja sisaldab 95% vett. Kummiku(keha) alumises otsas asub meduusil suu, mis on ümbritsetud suusagaratega. Suusagarad on varustatud kõrverakkudega. Kõrverakkudega surmab ta oma saagi. Kummiku servas paiknevad meduusidel täppsilmad. Täppsilmad on tasakaaluelundid, millede abil tunneb loom vee liikumist. Meduus ei pea oma saagile jahti, vaid meelitab toiduobjekte ereda valguse abil lähemale. Nende kehas on rasvataoline aine, mis kiirgab heledat valgust ning selle peale tulevad kokku väikesed organismid, kes langevad röövlooma saagiks. Meripura Meripuradel aga pole okkaid erinevalt merisiilikust või meritähest. Kotikukujulised, tihti arvukate nahanäsadega meripurad asetsevad merepõhjal küljeli
ja puudutusi. AINUÕÕSSED - Ainuõõssete närvisüsteem ja meeleelundid on algelised. Üldse peetakse ainuõõsseid kõige ürgsemateks hulkrakseteks üldse. Üle looma kogu keha paiknevad hajusalt närvirakud, mis oma pikkade jätketega moodustavad närvivõrgustiku. Seega saavad loomad ärritusi vastu võtta kogu kehapinnaga. Kõige rohkem on närvirakke suusagaratel ja kombitsatel. Osal meduusidest on sirmi servadel valgustundlikud närvirakud. Meduusidel on sirmi siseserval närvirõngas, mis annab närviimpulsse sirmi kokkutõmbumiseks ja ujumise võimaldamiseks. LIMUSED - Limuste närvirakkude kogumikud on koondunud peapiirkonda ja jala alumisse ossa. Sealt hargnevad kehasse närviväädid. Siin aga peaaju (4); seljaaju (5) ja närvijätked (6).
Nende kehaõõnt ümbritseb kehasein, mille moodustavad välimine ja sisemine rakukiht (mis sisaldavad lihaskiude) ning nende vahele jääv sültjas rakutu mass. Kehaseinas ja suuõõnt ümbritsevatel kombitsatel asetsevad arvukad kõrverakud, mis on vajalikud saagi püüdmiseks ja enesekaitseks. Seedimine: toimub kehaõõnes. Närvisüsteem: võrkjalt paiknevad närvirakud, mis omavahel jätketega ühendatud. Meeleelundid: polüüpidel puuduvad, meduusidel täppsilmad. Neil on koed olemas, kui organid ei ole eristunud. Ainuõõssed sigivad pungudes või suguliselt. Ainuõõssetel on neli suuremat rühma: hüdrad, meduusid, meriroosid ja korallid. Hüdra on sale, umbes 1 cm pikkune keha. Ülemises otsas on suuava ümbritsevad kombitsad, millega püüab toitu ja suunab suuava poole. Ta elab polüübina. Toiduks on väikesed ujuvad loomad: sõudikud, vesikirbud ja teised väikesed vähid. Hüdra sigib nii pungudes kui ka suguliselt.
annaabi.ee 
