ühiskonna normidele allumatut elu. Piraatide loomuse ja looduse vahel tõmmatakse paralleel. Nimelt arvab Byron, et mõlemad peavad olema valmis enese ületamiseks ja võitluseks. Poeemi peakangelane on piraatide pealik Conrad kellest õhkub salapärast vaimu ja tahtejõudu. Piraadina ihkab ta kogu elu ebaõigluse eest kõigile kätte maksta. Tema karmi ja saatanliku välimuse varjus peitub aga inimene, kelle on tundlik hingeelu. Tema armastatuks on neiu nimega Medora, kellel on ka mehe vastu samasugused tunded, kuid piraadi elus ei ole kohta traditsioonilisel perekonnaelul. Kui Conrad ükskord vangi langeb, siis saab noormehe päästjaks mitte Medora vaid kaunis haaremi perenaine Gulnare, kes peagi armub Conradisse. Ta on noormehe nimel valmis kõigeks, ka enda elu ohtu seadma. Seal juures ka enda elu ohtu seadma. Byroni meisterlikkus luuletajana seisneb selles, et ta oskab eriti väljendus rikkalt, naise armastust mehe vastu
,,Korsaar". Peategelaseks röövlipealik Conrad. Ta on röövlitepealik, kõik röövlid kuuletuvad talle, sest temas on tohutult vaimu- ja tahtejõudu. Ta on elanud läbi ränki pettumusi ja ka tema on elus ja inimestes pettunud. Ta on oma eelnevas elus midagi ränka üle elanud, saanud tunda ülekohut ja nüüd piraadina üritab selle ebaõigluse eest kätte maksta. Tema karmi, saatanliku välimuse taga on tegelikult tundlik higeelu. Sisimas ta ei ole kalestunud ning tema elu päikesekiir on Medora, keda ta armastab ning kes ka teda armastab. Nende vahel on suur ja puhas armastus. Byroni jaoks on see eriliselt suur ja puhas. Kahjuks röövlielus ei ole ei aega ega kohta pereelule ning Byron peab taas võitlusesse minema. Nad ründavad Türgi pasa lossi. Rünnaku käigus juhtub, et Conrad satub vangi aga haaramemis on peanaine Gulnare, kelle Conrad oli päästnud tulesurmast. Golnare oli Conradisse armunud ja tahtis Conradi päästa. Oli selle eest nõus isegi oma eluga riskima
_ Milline on autori luulelaad? Lüüriline, ent ka humoorikas-satiiriline. _ Miks oli edukas tema poeem ,,Childe Haroldi palverännak"? Sest seal pöördus ta eepilisse teosesse kaasaja ühiskondlik-poliitiliste sündmustega. _ Mille Byron taaselustas? Spenseri stroofi _ Millest kõneleb poeem ,,Korsaar"?Mereröövlipealik Conrad tahab ülekohtu eest kõigile kättemaksta. Ta armastab Medorat. Ta langeb vangi ja Gulnare päästab ta. Enne kui conrad vabaneb sureb Medora hingevallu ja Conrad kaob salapäraselt. _ Milline on Byroni romantiline kangelane? võimsa tahte ja vaimuga üksikmässaja, veendunud võitleja armastuse ja vabaduse eest, pessimist. _ Nimeta 2 Byroni olulisemat draamasid. Mis on draamade sisuks? ,,Kain", ,,Manfred" _ Sõnasta byronismi olemus. Üksikisiku piiramatu vabaduse ülistamine ja kõikide sotsiaalsete normide põlgamine _ Mille poolest erineb Byroni värssromaani ,,Don Juan" nimikangelane varasemaist tõlgendustest
kaasaja ühiskondlikpoliitiliste sündmuste poole. Byron taaselustas Spenceri stroofi. Poeem ,,Korsaar" kõneleb korsaarist Conrad, kes peab jätma hüvasti oma armsama Medoraga selleks, et minna sõjakäigule Seidi pasa vastu. Seidi abikaasa kuninganna Gulnare armub korsaari ning selleks, et pääseda, tapab Seidi. Tagasi jõudes kodusadamasse avastab aga Conrad, et Medora on surnud. Byroni romantiline kangelane on võimsa tahte ja vaimuga uhke üksikmässaja, veendunud võitleja armastuse ja vabaduse eest. Draamad: ,,Manfred" ja ,,Kainis". ,,Manfred" tegevuspaigaks Alpid. Oma imetabaste võimete poolest vaime välja kutsuda ja nendega suhelda meenutab noor nimikangelane Fausti. Manfredi põhiküsimus on elu mõte. Olemise mõttetuse ängistus süveneb kangelases sedamööda, kuidas ta ei leia endale
Sellest alates oli Byronil väga palju armusuhteid. Kui Byroni poolõde Augusta teatas, et tuleb perekonnaga Londonisse, rõõmustas Byron väga. Augusta oli malbe ja vaga, Byronil oli temaga hea kontakt ta nägi Augustas ennast naise kujul. Augusta mees oli kolonel, neil oli 3 last. Byronil olid Augustaga ka armusuhted neil olid erinevad emad ja nad polnud koos kasvanud. Byron suutis lummata kõiki naisi, keda oma teel kohtas. Neil oli isegi ühine tütar Medora. Maailm mõistis Byroni suhted Augustaga teravalt hukka, kuid Byron oli liiga rikas ja mõjukas, et keegi teda kahjustada oleks suutnud. Byronit imetleti, kuid ei sallitud aristokraatlikes ringkondades, ta oli teistest liiga erinev ja terava keelega, kes ei kartnud oma arvamust avaldada. Augusta oli Byronile ka inspiratsioon nii sündis idamaa-aineline poeem "Gjaur" (1818) illustratsioon poeemile ,,Gjaur"
annaabi.ee 
