Aga kuhu? Ainult 27.augustil mina otsustasin, et on vaja tulla sinnapoole, kus on kõrgem haridustase, kui Paldiski Ühisgümnaasiumis. Vaatamata sellele, et vastuvõtu tähtaeg lõppes, mulle lubasid kirjutada vastuvõtu eksami ja seepärast mina astusin Tallinna Tõnismäe Reaalkooli. Suvel, enne astumist, mina sain aru, et hinded mulle ei ole nii tähtsad nagu teadmused ja mul on vaja rohkem õppida, kui viisi saada. Sellest hetkest mina olin kindel, et pärast gümnaasiumi ma astun meditsiiniteaduskonna. Iga päev mina ärkasin kell viis hommikul ja sõitsin Tallinna, koju ma läksin tagasi kell 8 õhtul. See oli liiga raske, aga see tõendab, et mina olen sihikindel inimene. Ja praegu mina olen siin: meditsiiniteaduskonnas hambaarstiteaduses. Õppimine oli tavaliselt minu jaoks kerge asi, ainult ülikoolis ma sain aru, et see peidab raskeid asju enda sees. Praegu õppimise eesmärgiks mul on õppeaine omandamine. Miks ma üldse õppin? Ma tahaksin saada edukaks inimeseks
samasugust suhtumist ka iseenesesse ja kaasõpilastesse ka õpetajatelt. Kui Maria oli 12- aastane, kolis pere Rooma, kus saadi anda talle korralik haridus. Vanemad soovisid, et tütrest saaks õpetaja. Maria aga tahtis saada inseneriks. 19.sajandil oli see väga julge samm naise jaoks. Lõpuks otsustas Maria saada arstiks. Maria Montessori oli esimene naine Itaalias, kes lõpetas 1896. aastal kirurgina Rooma ülikooli meditsiiniteaduskonna. Ta valiti Itaalia naisliikumise esindajaks Berliini feministide kongressile, kus ta võitles töötavate naiste õiguste eest. Kohe peale ülikooli lõpetamist alustas Maria tööd Rooma ülikooli juures töötavas psühhiaatriakliinikus. Ta hakkas huvi tundma vaimupuudega laste vastu, täpsemalt siis selle vastu kuidas ja kas neid oleks võimalik kuidagi õpetada ja arendada. Ta hakkas töötama selle nimel. Mariale sai selgeks, et kui need lapsed on ümbritsetud ainult valgete
Tema leidis, et mõhnkehapõlve ja mõhnkehapaksendi suuruste suhte osas ei olnud mustanahaliste ja valgete inimeste ajude vahel mingit vahet. Gould toob välja, et Bean otsis lihtsalt oma eelarvamuslikule veendumusele kinnitust, et mustad on alaväärtuslikumad. Gould peab Beani viletsaks teadlaseks, kes korraldas absurdseid eksperimente ja teda peetakse teda marginaalseks kujuks nii ajalises kui geograafilises tähenduses. (Gould, 2001). Paul Broca ja tema koolkond Meditsiiniteaduskonna kliinilise kirurgia professor Paul Broca asutatud Pariisi Antropoloogiaseltsis toimus 1861. aastal tuline debatt Louis Pierre Gratioleti ja Broca vahel. Gratiolet julges väita, et aju suurusel pole midagi pistmist inimese intelligentsi tasemega. Broca kaitses ennast väitega, et kui aju suuruse erinevused ei omaks mingit tähendust, siis „poleks erinevatest rassidest inimeste ajude uurimine enam kaugeltki nii huvitav ja kasulik“ (1861, lk 141)
mäletamisega tegelevast ajupiirkonnast kustutab jäädavalt traumaatilised mälestused. Uurijate aruanne sellest, kuidas molekulaarsete vahenditega närilistel hirmsaid mälestusi kustutada, ilmub sel nädalal ajakirjas Science Express. ,,Traumaatiline sündmus tekitab ajus hirmsa mälestuse, mis võib püsima jääda terveks eluks ja kahandada inimese elukvaliteeti märkimisväärselt," kinnitab Johns Hopkinsi ülikooli meditsiiniteaduskonna juhataja ning Howard Hughesi meditsiiniinstituudi uurija professor Richard L. Huganir. ,,Meie tulemus, mis selles protsessis osalevaid molekulaarseid ja rakulisi mehhanisme kirjeldab, tõstatab samade mehhanismide ravimitega manipuleerimise võimaluse, mis võiks aidata kinnistada käitumisteraapiaga saavutatut selliste haiguste ravis nagu posttraumaatiline stressihäire." Nn võõrutustreeningu ümber konstrueeritud käitumisteraapia on loomamudelites osutunud
annaabi.ee 
