● Sektor on tugevalt orienteeritud välisturule – enamik suurematest ettevõtetest põhinevad väliskapitalil ● Reaalselt tegutseb elektroonika- ja elektriseadmete tootmises ligi 200 ettevõtet Elektroonikatööstus Eestis ● Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises on suuremateks ettevõteteks: – Ericsson Eesti AS (valmistab mobiilsidevõrguseadmeid) – Enics Eesti AS (elektroonikaosad tööstus- ja meditsiiniseadmetele) – Scanfil OÜ (telekommunikatsiooniseadmed) ● Arvutite tootjaist on suurim AS Ordi – Erinevalt haru üldisest suunast on arvutite müük suunatud põhiliselt siseturule Elektroonikatööstus Eestis ● Elektriseadmete tootmises on suurimaks ettevõtteks ABB AS(toodab põhiliselt elektrijaotusseadmeid ja voolugeneraatoreid) ● Teised suuremad ettevõtted: – Ensto Ensek AS (elektrijaotusseadmed ja juhtaparatuur)
Tegevuste ja ülesannete jaotamisega erinevate riikide vahel, võttes arvesse nende suhtelist eelist, vähendatakse tootmise kogukulusid. Arengumaad Aasias, siirdemajandus riigid Euroopas, ning ka teised riigid, nagu näiteks Mehhiko, on hakanud aktiivselt tegutsema vertikaalse spetsialiseerumisega tootmisahelas kuna see on nende majandust ning eksporti tunduvalt kasvatanud. Ei toodeta ainult juppe autodele, vaid ka arvutitele, mobiiltelefonidele ja ka meditsiiniseadmetele. Areneva majandusega riikides on alates 1980.aastast osakaal toodetud kaupade koguekspordist kasvanud 30% 70%-ni tänapäeval. Olulist osa ekspordi suurenemisest on mänginud varuosad ja komponendid mis on toodetud vertikaalses tootmisahelas. Tarneahela kaubandus võib tuua küll palju kasu, kuid sellega võib kaasneda ka uusi ohte ja poliitilisi probleeme. Eriti oli seda tunda 2008.aastal finantskriisi ajal, kui rahvusvahelise kaubanduse maht kukkus drastiliselt
kaardistada hambaraviteenuse osutajate olukord Eestis ja koguda informatsiooni 2014 aastal koostatud juhendi ,,Hambaravikabinetis kasutatavad meditsiiniseadmed" täiendamiseks. Uuringu käigus laiali saadetud veebipõhisele küsimustikule vastas 519-st asutusest 286, sellele lisaks käidi kohapeal vaatlemas 78 hambaraviasutust. Veebipõhise küsimustiku vastused ning vaatlustoimingute protokollid kinnitavad, et üldine tase nii käte hügieeni ja nakkustõrje, kui ka meditsiiniseadmetele kehtestatud nõuete täitmise osas on kõikides hambaraviasutustes sarnaselt heal tasemel. Meditsiiniseadmete hooldus on teostatud ja dokumenteeritud 82% küsimustikule vastanud ning vaatlustoimingutes osalenud hambaraviteenuse osutajatest. Meditsiiniseadmete märgistus oli nõuetekohane veidi väiksemal hulgal ettevõtetel, täpsemalt 54% (küsimustik) ja 64% (vaatlustoiming), kuid seda saab seletada asjaoluga, et Eestis on veel kasutusel seadmeid, mis soetati enne Euroopa Liiduga
Tallinna ja selle lähiümbrusse, samas mõjutab ta ka oluliselt regionaalset arengut. Elektroonikatööstus on olnud üheks suuremaks uute töökohtade loojaks Saaremaal, Pärnus, Sindis, Elvas ja Koerus. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine jaguneb kaheks allharuks. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises on suuremateks ettevõteteks Ericsson Eesti AS (2009. a II kv alates, valmistab mobiilsidevõrguseadmeid), Enics Eesti AS (elektroonikaosad tööstus- ja meditsiiniseadmetele), Scanfil OÜ (elektroonikaseadmed) ning arvutite tootjaist on suurim AS Ordi. Erinevalt haru üldisest suunast on arvutite müük suunatud põhiliselt siseturule. Elektriseadmete ja -aparatuuri tootmises on suurima käibega ettevõtteks ABB AS, mille põhitegevusalaks on elektrijaotusseadmete ja voolugeneraatorite tootmine. 2 2
hinnatõusu. Tehes poes sisseoste aitame ka riigikassat täita, sest kaupade ja teenuste hinnast ühe osa moodustab käibemaks. Käibemaksu ei maksa me mitte otse oma tuludelt vaid selle maksu tulemusena on kaupade ja teenuste hinnad kõrgemad. Üldine käibemaks on Eestis 18 protsenti kauba või teenuse maksustatavast väärtusest. Teatud kaupu ja teenuseid maksustatakse alandatud maksumääraga. Näiteks on viie protsendiline käibemaksu määr kehtestatud raamatutele, ravimitele ja meditsiiniseadmetele, teatri- ja kontserdipiletitele ning soojusenergiale ja tahkekütusele. Käibemaksust on vabastatud näiteks kooliõpikud ja töövihikud, eksporditavad kaubad ja teenused, ettetellitud perioodilised väljaanded ning tuule- ja veejõul toodetud elektrienergia. Kehtestades makse saab valitsus mõjutada ka meie tarbimisharjumusi. Maksustades alkoholi ja tubakatooteid, tõusevad nende kaupade hinnad ja tarbimine väheneb. Sellisel juhul on meil tegemist aktsiisimaksuga
muutmine), sotsiaalpoliitiline funktsioon (ümberjaotamine) 1 maks võib täita ka erinevaid eesmärke. Maksubaas – konkretiseeritud maksu objekt. Maksumäär – kui suur osa maksubaasist läheb maksudeks. Maksukulud – Eestis 2013: u 320 mln Eur: täiendav maksuvaba tulu pensioni korral (126 mln), eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli soodsam aktsiisimäär (58 mln), käibemaksumäär 9% ravimitele ja meditsiiniseadmetele (30 mln). Maksu piirmäär (MTR) – täiendavalt teenitud rahaühikult makstav määr = ∆ (muut) makstud maksusummas / ∆ maksubaasi väärtuses. Keskmine maksumäär (ATR) – kokku makstud maksud / tulu Proportsionaalne maks – maksu piirmäär jääb maksu aluse kasvades samaks. Progressiivne maks - maksu piirmäär kasvab maksu aluse suurenedes, Eestis. Probleem: ebaõiglane inimeste suhtes, kellel on kõikuv sissetulek.
annaabi.ee 
