hingamiskahin. Trahhea asetsus Asetseb tsentraalselt ja on imikueas liikuv. (Kallas jt 1999, Whaley & Wong 2007.) 5.2.3. Hingamiselundkonna perkussiooni metoodika ja hindamine Perkuteeritakse vajadusel nii lamavas, istuvas kui ka seisvas asendis. Kirjeldatakse kopsude topograafiat, tumestuse esinemist. Kopsude perkussioon kuulub arsti tegevuste kompetentsi. Topograafilisel perkussioonil saab perkutoorse kõla erinevuste järgi määrata: kopsu ja maksa vahelist piiri (lastel on medioklavikulaarjoonel 4. roidevahemikus) ning kopsude alumisi piire. Võrdlevat perkussiooni teostatakse patoloogia väljaselgitamiseks. Perkuteeritakse võrdlevalt vaheldumisi paremat ja vasakut kopsu. Perkutoorne tumestus viitab infiltratiivsele protsessile, tuumorile või vedelikule. Perkussioonikõla tugevnemine viitab suurenenud õhusisaldusele kopsudes. (Kallas jt 1999.) 5 5.2.4
Südame töötamisel kanduvad rindkerele ka kuulatlemisel kindlakstehtavad võnkumised (sagedusega15-400Hz). Neid on võimalik kuulata vastu rindkeret asetatud kõrvaga või stetoskoobi/fonendoskoobiga. Kuulatlemisel e. auskultatsioonil võime eristada: I tooni süstoli alguses, mis tekib peamiselt AV-klappide sulgumisest ja müokardi võnkumisest. Esimene toon on tumedakõlalisem ja teie tooniga võrreldes kestvam. Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest. See võnkumine kandub ka verele vatsakestest väljuvates veresoontes. Seetõttu on selle tooni kuulatlemiseks parim koht mitte südame peal vaid verevoolu suunas aordiklapi kuulatluspunkt vasakul sternumi serval teises roidevahemikus ja sternumist vasakul samal kõrgusel pulmonaalklapi jaoks.
Peale seda langeb rõhk vatsakestes 0 mmHgni. Täitumisfaasis täituvad vatsakesed verega. Starlingi seadus Lõppdiastoolse täitumise suurenemine põhjustab löögimahu suurenemise. Südametoonid I tooni süstoli alguses, mis tekib peamiselt AVklappide sulgumisest ja müokardi võnkumisest. Esimene toon on tumedakõlalisem ja teie tooniga võrreldes kestvam. Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest.Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni III on kuuldav üksnes lastel. Südamelihase omadused erutuvus, automaatsus, kontraktsioonivõime ) väsimatult koguaeg töötama) ja refraktaalsus ( vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib). Tahhükardia südamefrekvents üle 100 korra minutis.
Peale seda langeb rõhk vatsakestes 0 mmHg-ni. Täitumisfaasis täituvad vatsakesed verega. Starlingi seadus- Lõpp-diastoolse täitumise suurenemine põhjustab löögimahu suurenemise. Südametoonid- I tooni süstoli alguses, mis tekib peamiselt AV-klappide sulgumisest ja müokardi võnkumisest. Esimene toon on tumedakõlalisem ja teie tooniga võrreldes kestvam. Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest.Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni III on kuuldav üksnes lastel. Südamelihase omadused- erutuvus, automaatsus, kontraktsioonivõime ) väsimatult koguaeg töötama) ja refraktaalsus ( vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib). Tahhükardia- südamefrekvents üle 100 korra minutis.
Südame asukoht Süda (cor, cardis) on lihaseline verd pumpav õõneselund, mis paikneb koos südamepaunaga rinnaõõnes, diafragma peal ja rinnaku ehk sternumi taga. Inimese süda on tema rusika suurune. Südamel eristatakse laia osa – põhimikku, kitsenenud osa – tippu ja eesmist, tagumist ja alumist pinda. Südame põhimiku osast lähtuvad suured veresooned ja ta asub kolmanda roide kõrgusel. Südame tipp asetseb viienda roidevahe kõrgusel medioklavikulaarjoonel (mõtteline joon, mis läbib rangluu keskpunkti) vasakul. Nimetatud punktis on võimalik palpeerida ehk kompida südame tiputõuget. Joonis 3.15. Südame paiknemine rindkereõõnes 57 Südametelg kulgeb paremalt ülalt tagant vasakule ette. 2/3 südamest asub vasakus, 1/3 paremas rindkerepooles, selle tõttu on vasak kops paremast väiksem. Mediastiinumis paiknev süda on kaetud seroosse kelmega (perikard ehk südamepaun), süda ise asub siledas ümbrises nimega epikard.
annaabi.ee 
