Tristani ja Isolde lugu Joseph Bedier Keskaegse kauni armastusloo mugandus, mille on kirja pannud medievist Joseph Bedier ja mis pärinev eelmise sajandi lävelt, jutustab loo Tristanist ja kuninganna Isoldest, armueliksiiri joonud noortest, keda elu küll lahutas, aga surm sidus igavikuks ühte. Ammustel aegadel valitses Cornouailles’s kuningas Marc. Saanud teada, et Marci ründavad vaenlased, tuli Loonnois’ kuningas Rivalen mere tagant talle appi. Nagu läänimees kunagi, teenis ta kuningas Marci jõuga ja nõuga nii ustavalt, et
Arnold Hasselblatt - kultuuriajaloolane, sh TÜ ajalugu, samuti toimetas ajalehti, nagu Bienemanngi, ka EW ajal vist tegutses, vb LW-s 11 Richard Hausmanni õpilased e koolkond Hermann von Bruiningk- tubli allikakoguja, huvitus ka kirikuajaloost, töötas Läti ajal Rahvusarhiivis. Tema suurimaks teeneks on keskaegsete mõisaürikute koondamine ja väljaandmine. Medievist. Pöördus palvega aadlike poole saata perekonnamaterjalid. Või kui ei soovi loovutada, siis lasta neist koopia teha. Tänu tema tegevusele on 1905. a mõisatepõletamise laines pääsenud hävingust suur hulk materjale-sest nad olid arhiivi viidud. Jõudis ka avaldada "Liivimaa mõisate ürikud". Paljudele suguvõsaajaloo harrastajatele sai parimaks metoodiliseks eeskujuks tema koostatud omaenda suguvõsa ajalugu.
Säilinud on ajaloolaste institutsionaalne ülimuslikkus ajaloolises antropoloogias ☼ ajaloolaste laenud antropoloogias on sageli ebakriitilised ja piiratud; ei arvestata piisavalt algset konteksti ja piirdutakse n-ö moemõistete laenamisega ☼ 1960-70. aastatel - entusiasm koostööks, praegu on nõrk, dialoog - mitteformaalne, teksti vahendused (loetakse teineteisele) Jacques Le Goff (1924–2014) ☼ alusepanija ajalooliste seas ☼ medievist - keskaja uurimine ☼ keskaja unenäokultuur ☼ antopoloogia saab mitmekesistada ajalugu Emmanuel Le Roy Ladurie (sünd. 1929) ☼ varauusaja uurija ☼ kliima ajaloolised uurimused ☼ inkvisitsioonidokumendid: kolmandas isikus, ladina keeles, võeti neid, kui piinati kedagi Robert Darnton (sünd. 1939) ☼ “Tööliste mäss” - keskendus sümboolsete assotsiatsioonide väljatoomisega, aga samas ant ja aja dialoog on mitmekesistunud, saanud impulsi, kindlasti peab edasi jätkuma.
de Saussure ja strukturalism ja semiootika). KUNSTI suhtuti kui loomulikku elu ja maailma osasse. Kuna elu on samuti illusoorne, polnud oluline ka kujutada ja taga otsida kunstis midagi tõelist. Kunstnik oli tehniit, käsitööline, meister ja vahendaja. Kunstnik pidi tabama kujutlust, mis võib tekkida jumala peas maailmast ja seda oma korda siis kujutama. Kunstniku autorlus polnud oluline. UMBERTO ECO (1932 - 2016) on itaalia filosoof, semiootik, kriitik, kirjanik ja keskaja uurija- medievist. On uurinud eelkõige AQUINO THOMAST. Tuntud teosed “Roosi nimi”, “Ilu ajalugu”, “Inetuse ajalugu”, “Foucault pendel”, “Reisid hüperreaalsusesse” jt. 22 Umberto Eco nimetab 20. sajandil toimunud uusekskaja laineks (aga mitte esmakordne) - ajalooline romaan (varasem juba), ulmekirjandus, filmid, seriaalid, koomiksid, feodaalne
annaabi.ee 
