1. Mediaanvalija - on valija, kelle eelistus asub eelistuste rea keskel 4 5 6 6 7 9 23 30 30 62 70 sellise rea puhul on mediaanvalija eelistus 9. Osad tarbijad tahavad mõnda avalikku kaupa rohkem, osad vähem. 2.Keskmise valija teoreem – eelistuste valimisel võidab alati mediaanvalija. Ntx kui palju peaks tudeng stipendiumit saama? 50 60 200 200 220 300 355, siis mediaanvalija on 200 eurot. Selle summaga oleks nõus 4 valijat, samas 3 valijat soovib kõrgemat. Kui vaadata 50 eurot, siis selle puhul oleks rahul vaid 1 valijatest. 3. Enamushääletus – on see, kui otsuse poolt on vähemalt 51% inimestest. 17 valija puhul on poolt vähemalt 9 inimest 4. Piirmaksumäär – PMM, see näitab, palju täiendavast 1 euro tulust peab inimene maksuna ära maksma. PMM= (maksukohustuse kasv/tulude kasv)*100%. Eestis on PMM hetkel 20,16% 5
64. Riigieelarve poliitilise koostamise mudelid (Downs,Wiksell) Poliitikud järjestavad kõik eelarve kulualternatiivid vastavalt nende eest saadavatele valijahäältele alustades kõige soodsamast. Tulu ehk maksualternatiivid järjestatakse vastavalt häältekaole alates kõige väiksemast. Kujunevad vastavad piirkõverad, mille lõikepunktis saavutatakse max häälte koguarv eelarve tasakaalu tingimusel. Eelarve defitsiidiga saab seda suurendada. (Downs): Wiksell: 65. Mediaanvalija ebaefektiivsus pensionisüsteemi näitel. Solidaarne pensionisüsteem: w(palk), B(pension), t(sotsmaksu määr), N(töötajate arv), P(pensionäride arv). Pensionisüsteemi bilanss: twN=BPehk B=B(t)=twN/P. Mediaanvalija otsus: a(hääletaja vanus), T(eluiga), E(tööiga). Iga valija maksimeerib oma kasu t-ga: Otsuste omadused: Pensionärid eelistavad maksimaalset maksumäära, mediaanvalija seda kõrgemat, mida vanem on rahvastik; Kõige õigem oleks aga tööturule sisenejate
Teooria loob võimaluse, et enamuse poolt vastuvõetu laieneb ka vastuhääletanud vähemusele ja seetõttu muudab otsused suvaliseks. Arrow paradoks näitab, et võivad tekkida halvad kollektiivsed otsused selles mõttes, et tulemus sõltub nende hääletusele panemise järjekorrast. Demokraatia majanduslik teooria lähtub Downsi seisukohast, et poliitikud järgivad valijate eelistusi ja peavad neid õigeks vaid seetõttu, et nad soovivad riigivõimu juurde jõuda. Downs käsitleb ka mediaanvalija mõsited, mille alusel valivad erakonnad mediaanvalija ja kujundav enda poliitika sellest lähtuvalt. Teooriat arendavad Nordhaus, Hibbs, Alesina jt, kes toovad sisse konjunktuuritsüklid. Optimaalse maksustamise teooria näeb ette, et kõigepealt võetakse aluseks soovitav maksusumma ja uuritakse, kuidas seda kõige paremini jaotada üksikute toodete, tootmistegurite või indiviidide vahel. Otsitakse lahendust, mis kutsuks ressursside paigutuses esile võimalikult vähe moonutusi
otsustusreeglite rakendamine võib viia ebastabiilsete otsusteni selles mõttes, et tulemus sõltub otsustuste hääletusele panemise järjekorrast. *Demokraatia majanduslikku teooria lähtepunktiks võib pidada Downs-i seisukohta: poliitikud järgivad valijagruppide eelistusi mitte sellepärast, et nad peavad valijate soove ühiskondlikus mõttes õigeks, vaid soovist riigivõimu juurde jõuda. Selle teooriaga määratakse “mediaanvalija”, valimistulemus ja seega ka valitsuse poolt teostatava rahanduspoliitika iseloom. Nordhaus ja Frey leidsid aga, et konjunktuuritsükleid arvestades on valitsejatele kasulik, kui majanduse olukord kujuneks soodsaks just valimiste ajaks. Hibbs leiab, et konjunktuuritsükleid põhjustavad parteide huvid. Alesina ja Rosenthal usuvad aga, et majandustsüklite põhjustajaks on jäigad palgakokkulepped koos määramatu valimistulemusega.
annaabi.ee 
