ringlihaskihist ja välimisest,longitudinaalsest ehk pikilihaskihist. 10. Magu (1- ja mitmekambriline magu) Magu on söögitoru ja soolkanali vahel paikenv seedetrakti laienenud osa .Mao põhiline ülesanne on toidu ettevalmistamine sooleseedeks selle osalise lõhustamise teel maonõre fermentide toimel. Ühekambriline magu: Ühekambriline magu paikenb diafragma ja maksa tagakülje intratorakaalses kõhuõõnes mediaantasandist enamikus vasakul, seal 7.-12. ja hobusel 9.-15. roide vahelise ruumi piirkonnas.Mao kuju on individuaalselt erinev ja oleneb täitumisastmest.Soolde avaneb magu tugevat lihaselt sulgurit sisaldava maolukuti ehk pülooruse kaudu.Magu tervikuna jaotatakse kolme ossa: vasakul on maolävis ehk kardinaalne osa,keskel maopõhi ehk fundus ja paremal maolukuti ehk pülooriline osa Mitmekambriline magu: Mitmekambriline magu on mäletsejatel.Ta koosneb kutaanse
ringlihaskihist ja välimisest,longitudinaalsest ehk pikilihaskihist. 10. Magu (1- ja mitmekambriline magu) Magu on söögitoru ja soolkanali vahel paikenv seedetrakti laienenud osa .Mao põhiline ülesanne on toidu ettevalmistamine sooleseedeks selle osalise lõhustamise teel maonõre fermentide toimel. Ühekambriline magu: Ühekambriline magu paikenb diafragma ja maksa tagakülje intratorakaalses kõhuõõnes mediaantasandist enamikus vasakul, seal 7.-12. ja hobusel 9.-15. roide vahelise ruumi piirkonnas.Mao kuju on individuaalselt erinev ja oleneb täitumisastmest.Soolde avaneb magu tugevat lihaselt sulgurit sisaldava maolukuti ehk pülooruse kaudu.Magu tervikuna jaotatakse kolme ossa: vasakul on maolävis ehk kardinaalne osa,keskel maopõhi ehk fundus ja paremal maolukuti ehk pülooriline osa Mitmekambriline magu: Mitmekambriline magu on mäletsejatel.Ta koosneb kutaanse
jämesoole mahu, pikkuse kuju ja asendi liigilised erinevused on suuremad kui peensoolel. Et jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis, siis on mõistetav, et kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne nimmepiirkonnas, mäletsejalistel ja hobusel paremal küljel ning seal mediaantasandist veidi vasakul.Umbsoole pikkus on veisel 50-70 , seal 30-40 ja hobusel 80-130 cm. Umbsoole limaskesta pikilihaskiht on koondunud seal ja hobusel soolepaelteks, mida hobuse umbsoolel on neli ja seal kolm. Käärsool ehk koolon- mäletsejalistel ja seal läheb umbsool vahetult üle käärsooleks niude-umb-käärsoole suunaga. Alates umbsoolest ja paiknedes vatsa paremal küljel moodustab käärsool algul lühikese käärsoole
1. farüngiaalne (algosas) takistab õhu sattumist söögitorru hingamise ajal ja söögitoru sisaldise aspiratsiooni 2. ristumisel vasaku peabronhiga (bronhiaalne) 3. diafragmat läbides (difragmaalne) Füsioloogilised kitsused, nimetus füsioloogilised tuleneb sellest, et kindlakstehtavad ainult elaval inimesel. 1. ristumisel aordiga (aortaalne) 2. lõpposas (kardiaalne) Söögitoru kõverdused tulenevad sellest, et tema algus- ja lõpposa on nihkunud mediaantasandist vasakule, keskosa (Th5-Th10) paremale. Kõverus sagitaaltasandis vastab lülisamba rinnakumerusele e. küfoosile. Söögitoru seina ehitus 1. Limaskest mitmekihiline lameepiteel, limanäärmed, üksikud lümfifolliikulid. Kõik nimetatud komponendid on hästi arenenud. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 9 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis
neelu - sfinkterite sulguse korral on nendevahelises söögitoru osas alarõhk nagu pleuraõõnes (kasulik hingamisuuringutel) 2. Füsioloogilised e funktsionaalsed kitsused(vaid elaval inimesel tuvastatavad): ● aortaalne kitsus- ristumisel aordiga ● kardiaalne kitsus - söögitoru üleminekukoht makku Söögitoru kõverused tulenevadtema algus- ja lõpposa nihkumisest mediaantasandist vasakule, keskosa (Th5-Th10) paremale; kõverus sagitaaltasandis vastab lülisamba küfoosile (rinnakumerusele) Söögitoru seina ehitus: 1. Limaskest: - mitmekihiline lameepiteel, moodustunud pikikurrud - sisaldab limanäärmeid, üksikuid lümfifolliikuleid - limaskestaalune kude on paks ja kohev 2. Lihaskest: - välimine pikilihaskiht e longitudinaalne lihaskiht (tugevam), seesmine ringlihaskiht e tsirkulaarne kiht
annaabi.ee 
