STRATEEGILISE JUHTIMISE AGENDITEOORIA Artikli kokkuvõte STRATEEGILINE AGENDITEOORIA Agenditeooria formaalne algus oli 1970ndate alguses, kuid mõistete taga on pikk ja mitmekesine ajalugu. Seoseid võib leida vara-õiguse – võla- ja asjaõiguse teooriast, organisatsiooni majandusest, lepinguõigusest ja poliitilisest filosoofiast. Sealhulgas on tähelepanuväärne et antud teooriaga on seotud mitmed kuulsad teadlased: Armen Alchian, Harold Demsetz, Michael Jensen, William Meckling ja S. A. Ross. (Kleiman ... 2015:1) Agenditeooria seletab, kuidas on seotud omavahel järgnevad teemad: 1) Konfliktid juhtide ja aktsionäride vahel; 2) Egoistlik käitumine; 3) Konfliktide tagajärjest; 4) Kuidas probleemidega hakkama saada ning kuidas neid vältida; 5) Teine agentuuri konflikt: aktsionärid võlausaldajate vastu 6) Organisatsioon versus kontakt 7) Organisatsioon ja eetika
Euroopa Liit püüded ühtlustamisele o OECD ühingute valitsemise printsiibid o Eestis Hea ühingujuhtimise tava o Euroopa aktsiaselts (SE) selle riigi seaduste alusel, kus asub peakorter. Võib tegutseda teises EL riikides, ei pea selleks asutama tütarettevõtet. Äriühingute valitsemise teooriad: Agenditeooria (agency theory) (Alchian& Demsetz, 1972; Eisenhardt, 1985, 1989; Jensen & Meckling, 1976). Käsundajateooria (stewardship theory) (Davis, Schoorman, & Donaldson (1997). Sidusgruppide teooria (stakeholder theory) (Freeman, 1984). Käsutusõiguste teooria (property rights theory) (Demsetz, 1967). Sotsiaalvõrgustike teooria (social network theory) (Granovetter, 1973). Strateegilised organisatsiooni tüübid (Miles and Snow (1978)): Defenders focus on improving efficiency Prospectors focus on product innovation and market opportunities
Anglo -ameerika - põhieesmärk omanike tulu maksimeerimine kontinentiaal-euroopa, integreeritud äriühingute valitsemise süsteem. Milles seisneb Integreeritud äriühingute valitsemise (Hilb 2006) põhiidee? On KISSi ideele vastupidine teooria: äriühing tuleb hoida situatsiooniline, strateegiline, integreeritud ja kontrollitud, andes lisandväärtust nii aktsionäridele, töötajatele, klientidele kui ka ühiskonnale. Milles seisneb agendi- ehk esindamisteooria (Jensen ja Meckling 1976) põhiidee? Äriühingute valitsemise alusteooria, mis käsitleb äriühingu omaniku ja agendi ehk professionaalse juhi (juhatuse) vahelisi suhteid ning analüüsib, kuidas pooled täidavad lepingut. Ta osutab lepingu täitmisel tekkida võivatele probleemidele ja annab soovitusi, kuidas saavutada poolte rahulolu. Agenditeooria põhineb eeldusel, et omanik ja juht käituvad lepingu täitmisel ratsionaalselt, s.t
Austraalia) b. kontinentaal-euroopa Keskendutakse koostööle, väärtustele, põhineb tavadel (Stakeholder-Value, Eesti, Saksamaa, Jaapan c. Integreeritud äriühingute valitsemise süsteem Püütakse ühildada globaalne ja lokaalne. Huvigrupid väga olulised (Global + Local = Glocal) 3. Milles seisneb integreeritud äriühingute valitsemise (Hilb 2006) põhiidee? 4. Milles seisneb agendi- ehk esindamisteooria (Jensen ja Meckling 1976) põhiidee? 1) ? Valdkonna arengule pani aluse 1976. aastal Michael Jenseni ja William Meckling'i poolt avaldatud uurimus, kus näidatakse mudeli abil, et igal ettevõtte juhil, kelle osalus ettevõttes on väiksem kui 100%, tekib potentsiaalne konflikt ettevõtte aktsionäridega. 2) ? Probleem tekib puuduliku või asümmeetrilise (ühel osapoolel on teisest erinev info/rohkem infot) informatsiooni puhul, kui principal palkab agendi ja nende huvid ei ühti. LOENG VII 1
varade soetuseks ning omakapitali spetsiifiliste varade seotuseks (Williamson, 1988) Empiirika kinnitab. – Mittespetsiifiline vara – valdkondade vaheline diversifitseerimine, vara lihtsam realiseerida, sobib tagatiseks, st kõrgem laenutase. – Spetsiifiline vara – valdkonnasisene diversifitseerimine, vara keeruline realiseerida, st kõrgem omakapitali tase. 3. Agendikulu – laenukapital vähendab juhtide võimalusi realiseerida halbu diversifitseerimise strateegiaid (Jensen & Meckling, 1978), st diversifitseeritud ettevõttes kõrgem laenu osakaal. Empiirika vastuoluline: rahvusvahelistumine suurendab laenu kasutamist, aga finantsvõimendus on rahvusvahelistes ettevõtetes väiksem. 20. Kuidas mõjutab konkurents kapitali struktuur otsuseid? Kapitali struktuur ja konkurents: 1. Konkurentsi mõju kapitali struktuurile (eriti majanduslanguse kontekstis) – väikese finantsvõimendusega konkurendid võivad oma agressiivse tegevusega (reklaam, hinnastamine)
annaabi.ee 
