Alluuvium jõesete: - Sängi - Lammi - Soodialluuvium Terrass on suurveest mitte üleujutatav (vana) lammitasandik Subaeraalne pooleldi vee all olev delta piirkonda Subakvaalne koguaeg vee all olev delta piirkond - Kuidas jagatakse veevoolamise tüüpe? - Kuidas jaotatakse vee vertikaalne kiirus? - Mis on saltatsioon? - Mis on denutatsioon? - Mida tähistab erosioonibaas? - Mis on jõe tasakaaluprofiil? - Miks jõed meandreeruvad? Põhjavesi - Defineeri mõistet põhjavesi - Millisel kujul võib põhjavesi esineda ja millised on pv päritolusituatsioonid? - Kivimite veelised omadused? - Millised kivimid juhivad vett hästi? Kuidas hinnata konslideerunud savikivimi veejuhtivust? - Mille poolest erinevad aeratsiooni ja küllastusvöö? - Mis iseloomustab maapinnalähedase põhjaveekihti? - Millised kivimid on enamasti veepidemeks? - Mis on piosemeetriline tase?
- Mis on saltatsioon? Selline setteosakeste transport, kus osake teeb ballistilisi hüppeid edasiliikumiseks - Mis on denutatsioon? Settematerjali füüsikaline eemaldamine voolusängi põhjast või külgedelt. - Mida tähistab erosioonibaas? Veekogu veetaseme kõrgust - Mis on jõe tasakaaluprofiil? Selline pikiprofiil, kus igas punktis on kuhjav tegevus tasakaalus kulutavaga - Miks jõed meandreeruvad? Sest voolu tõttu toimub jõe väliskülgedel erosioon ja sisekülgedel settematerjalide akumuleerumine Põhjavesi Infiltratsiooniveed põhjavesi, mis moodustub pinnavee ja sademete infiltreerumisel Sedimentatsioonivesi Vesi, mis on suletud setenditesse nende moodustumisel nt merelistes basseinides või mis migreerus omaaegsetes setetes ning mattus koos nendega Juveniilsed Põhjaveed, mis ei ole varem olnud hüdrosfääri osaks. Moodustuvad
lõunasse, hiljem Emajõe ja Viljandi oru kaudu läände. Seega on need orud Piusa ja Võhandu orgudest nooremad. Liustiku sulamine loodes vabastas maakoore koormavast raskusest ja algas maatõus, mis katkestas väljavoolu läände. Võrtsjärve ja Peipsi veetase tõusis veelgi ja seetõttu algas ülesüvendatud orgudes setete kuhjumine ja soostumine (turba paksus jõgede alamjooksudel kuni 10 m). Jõed meandreeruvad silmusklevad soostunud lammil (näiteks Emajõgi). Põhja-Eesti jõed said hakata kujunema hiljem, siis kui liustik siit ära sulas. Esimestena Tallinnast idas paiknevad jõed. Klindi tõusuga merest pidid jõed uuristama endale sügavad orud, mida madalamaks ja kaugemale jäi meri, seda pikemaks nad said. Jõe ülemjooksud on tõusnud 20-30 m rohkem kui alamjooksud. Jõed voolavad ilma terrassideta lammorus
Kuidas jagatakse veevoolamise tüüpe? Laminaarne ja turbulentne Kuidas jaotatakse vee vertikaalne kiirus? Sängi põhjas kõige aeglasem, sest toimub hõõrdumine põhjaga. Kõige kiirem vee pinnapiirist natukene allpool. Veepinna lähedal jällegi aeglasem, sest toimub hõõrdumine õhuga Mida tähistab erosioonibaas? Veekogu veetaseme kõrgust Mis on jõe tasakaaluprofiil? Selline pikiprofiil, kus igas punktis on kuhjav tegevus tasakaalus kulutavaga Miks jõed meandreeruvad? Sest voolu tõttu toimub jõe väliskülgedel erosioon ja sisekülgedel settematerjalide akumuleerumine Lõuna-Eesti – devon Kesk-Eesti – silur Põhja-Eesti – ordoviitsium, kambrium, ediacara Defineeri mõistet põhjavesi – Maakoores gaasilises, tahkes või vedelas olekus olev vesi Millisel kujul võib põhjavesi esineda ja millised on pv päritolusituatsioonid? § Võib esineda vabalt tsirkuleeriva veena § Molekulaarselt seotud veena
annaabi.ee 
