2. Vool kiire ning setteid haaratakse kaasa palju Tagajärjed: 1) Jõesäng muutub sügavamaks ja omandab V-tähe kujulise ristlõike 2) Jõelangu ja voolukiiruse vähenedes, väheneb põhja erosioon ja kulutus kandub üle jõesängi külgedele. II. Küljeerosioon 1. Esineb tasandikujõgedel ja mäestikest alguse saavate jõgede kesk- ja alamjooksudel 2. Kulutatakse jõesängi külgi Tagajärg: jõed hakkavad looklema ehk meandreeruma Põhjavesi Infiltratsiooniks nim. sademete vee imbumist vette Infiltratsiooni mõjutavad järgmised tegurid: 1) KIVIMITE POORSUS – looduslik Mida suurem on pooride arv, seda rohkem vett sinna mahub 2) Inimtegevus Intensiivne vee väljapumpamise tagajärjel alaneb põhjavee tase, kaevud jäävad kuivaks
ristlõike - Jõelangu ja voolukiiruse vähenedes väheneb põhjaerosioon ja kulutus kandub üle jõesängi külgedele 2. Küljeerosioon - Esineb tasandikel jõgedel ning mäestikest alguse saavate jõgede kesk- ja alamjooksul - Kulutatakse jõesängi külge - Tagajärjed: - Jõed hakkavad looklema ehk meandreeruma Setete kuhjumine ehk akumulatsioon 1. Deltatasandik - Jõe poolt transporditud setetest kujundatud tasandik jõesuudmes, mida liigestavad paljud jõeharud 2. Jõelamm - Oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse Merevee soolsus Merevee keskmine soolsus on 35 promilli - see näitab 1000 grammis merevees lahustunud soolade hulka grammides Tähtsamad lahustunud soolad on: NaCl, MgCl
turba kiht jääjärveliste savide ja mereliste liivade piiril ja teine märksa õhem turbakiht kõrgemal merelistes liivades. Turbakiht ei suurenda siiski lihkeohtlikkust. Oruveeru ehitust muudab peamiselt erosioon. Looduslik turbulentne vool jõesängis on tingitud sängi ja veeosakeste vahelisest hõõrdest. Väiksemadki ebatasasused sängi põhjas põhjustavad voolu kaldumist ühe või teise kalda poole, mille tõttu hakkab jõgi looklema ehk meandreeruma. Looke põrkeveerust kantakse järjest materjali ära ja piltlikult öeldes tungib põrkeveer järjest peale. Osa erodeeritud setteid kantakse looke siseküljele, kuhu kujuneb madal liivane ala ehk kaldamadal, mistõttu see oruveer muutub laugemaks ja seal lihkeid ei toimu. Jõe erosioon põrkeveerul muudab selle kallakuse püsivalt suureks ning jalamilt erodeeritud materjali tõttu võib nõlval tasakaaluseisundi saavutamiseks toimuda lihe. Seega
parandada ka veevarustust. *Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb kolmeks: 1) kulutus ehk erosioon 2) setete transport 3) setete kuhjamine ehk akumulatsioon.Uhtumine esineb perioodiliste sademete korral, mil nõlvast alla valguv vesi haarab kaasa kõige peenema materjali. Sängivool on võimeline kandma setteid väga kaugele. Mida suurem on voolukiirus, seda jämedamat materjali suudab vesi transportida. *Küljeerosiooni tagajärjel hakkavad jõed looklema ehk meandreeruma. Voolav vesi ning settematerjal kulutavad intensiivselt looke väliskülge ehk põrkeveeru. Sängi kõige sügavamad osad on haudmikud. Kahe looke vahelisel alal toimub setete kuhjumine ning kujunevad madalaveelised osad koolmekohad. *Soot jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul. *Jõelamm on jõesetetest koosnev tasane ala oru põhjas, mida jõgi suurvee ajal üle ujutab.
moel: kas nõlvade ühtlase kulutamise ja setete jalamile kuhjumise e uhtumise teel või sängivooluga mööda kindlat vooluteed. Voolav vesi kannab setteid edasi kolmel viisil. Kõige jämedamat materjali suudab vesi veeretada mööda sängi põhja või hüpitada lühikeste vahemaade taha. Kõige rohkem setteid kantakse hõljumina. Osaliselt suudab vesi settematerjali ka lahustada ja lahustunud kujul edasi kanda. Küljeerosiooni tagajärjel hakkavad jõed looklema e meandreeruma. Voolav vesi ja selle poolt kaasaakantav settematerjal kulutavad intensiivselt looke väliskülge e põrkeveeru. Kulutus põrkeveerul muudab selle järsuks ning põrkeveerude alla kuhjuvad sängi kõige sügavamad osad e haudmikud. Kahe looke vahelisel alal, kus säng on sirgjooneline, on ka vee voolukiirus väikesem. Nendes sängi osades toimub setete kuhjumine ja sängis kujunevad madalaveelised osad- koolmekohad. Vanadel, geoloogilises mõttes pikka aega voolanud
annaabi.ee 
