kommunismi juurutamisest ja selle negatiivsest mjust Ida-Saksamaa majandusele. Kui aastail 19491962 pgenes Lne-Saksamale vhemalt 4 miljonit inimest, siis 19621989 suutis otseselt le Berliini mri pgeneda ainult 5000 inimest ja ldse Lne-Saksamaale alla 200 tuhande inimese, mis nitab Berliini mri efektiivsust. Ida-Saksamaa poolelt valvas Berliini mriks nimetatavat piiri umbes 10 tuhat sdurit, kasutades peitumiseks 323 kaevikut vi seistes vahipostil 165 valvetornil, mis mbritsesid linna. Mr ise oli 13km pikk ja neis paikades, kus betoonsein puudus, takistasid piiriletamist okastraataiad. Berliini mr soodustas kommunistliku propaganda lbikukkumist niihsti Ida- Saksamaal kui kogu kommunismileeris. Mr oli Klma sja smboliks, mida sakslased ja kogu vaba maailm vttis kommunistliku trannia thisena, eriti prast tule avamist lejooksikute pihta. Alles 1980. aastate lpupoole, kui sovetiimpeerium hakkas juba lagunema, leevendati Ida-Saksamaal piirikeeldu.
mtlemine,inimesel vajadus vljendada ennast 3.Mis iseloomustab neoliitilist kunsti?arenes keraamika 4.nimeta olulisemad megaliitilise ehitisi!Milleks neid ehitati?Stongehenge 5.Nimeta tuntumaid vanimaid kunstitoeseid rgajal. Mesopotaamia ja Vana-Egiptuse kunst Mesopotaamia-tsivilatsiooni hll Tegemist oli linnakultuuriga Sumerid-leiutasid kiilkirja,ratta Assrlased-kasutasid kaari ja vlve Babloonlased rajasid korraprase tnavavrguga linnu, kus oli isegi kanalisatsioon.Linnu mbritsesid tornidega mrid. Assrlased rajasid teedevrgu.Assria ehitusmeistrid oskasid juba laduda kaari ja vlve. Vana-Egiptuse kunst Inimtegevus peamiselt Niiluse orus ja peamiselt pllumjanduslik kultuur. htne riik tekkis umbes 3000a. e.Kr. Kolm olulisemat ajajrku:Vana riik,keskmine riik,Uus riik Vana-Egiptuse kunsti ldiseloomustus Tegemist oli maakultuuriga Traditsioonid vga tugevad,nt kunst Kunst seotud religiooniga Kunst seotud surmajrgse eluga Arhitektuur
sellest. Ma ei astunud kohale judes ajamasinast vlja vaid see viskas mu alla, taevast. nneks olin ma langevarju selga pannud nagu eelnevalt oli soovitatud ning ma maandusin pehmelt keset Prantsusmaad hel ilusal l. Mul polnud rna aimugi, kus ma olin nii et ma vtsin vlja kaardi, mille olin kodus kaasa pakkinud lisaks paljudele muudele vidinatele. Napoleoni asukoht asus minust tpselt 11 kilomeetri kaugusel, nii et ma hakkasin kohe liikuma, selleks et enne koitu sihtkohta juda. Mind mbritsesid mustad ja solgised tnavad, iga viimnegi tnavanurk oli rpane. Kui pike tusma hakkas oli minu kaugust Napoleonist veel 1 kilomeeter, nii et ma mtlesin vlja plaani, kuidas talle lhemale saada ja temaga tutvust teha, ilma surma saamata. Kui sa sured minevikus sured sa ka olevikus, nii et ma pidin rmiselt ettevaatlik olema arvestades 19. sajandi asjaolusid. Ma ootasin veel paar tundi kuskil tnaval, et Napoleon tuseks ja oma kindlusest lahkuks. Siis ma teda
Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala-frontoon, mis kaunistati figuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Sammason kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt:baase. alumine osa, tüvese. keskmine osa,kapiteele.ülemine osa. Samba
muutunud parem.Masinad tegid palju mõjut igapäevaelule ja kultuurile. 18. sajandi keskpaigast maailmas hakkasid toimuma ühiskondlikud muudatused. Kui varem rajanes riik põllumajandusel ja enamik inimese töötas kodus, siis nüüd muutusid valdavaks vabrikud ja tööstuslinnad. Muutuste põhjuseks oli masinate leiutamine, mis võimaldasid kaupu toota kiiremini ja odavamalt kui varem. Uute masinate omanikud palkasid masinatega töötama teisi inimesi. Nii tekkis vabrik, mida ümbritsesid tööliste jaoks ehitatud elamud. Tihti rajati ühte kohta mitu vabrikut, millest tekkis uus linn. Uute masinate loomine, tootmine ja kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi, kes masinatega töötaksid. Esialgne kapital, mida Suurbritannias vajati uuenduste tegemiseks, saadi peamiselt orjakaubandusest ja suhkruroo kultiveerimisest Kariibi mere saartel. Esimesed vabrikud rajati 18. sajandi alguspoolel, kuid nende edasisele arengule andis hoo sisse 1850. alanud uute
Ühiskond, kus on küllalt arenenud põlluharimine ja käsitöö,kus on välja kujunenud ühiskonnaklassid,linnad,tekkinud riiklik korraldus,tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus-ja kunstiteoseid. 2.kus tekkisid esimesed kõrgkultuurid? Idamaades.Ehiptus, Mesopotaamia,India, Hiina 3.Mis on riik? Riik on suur ja hästi organiseeritud kogukond,millel on oma kindel maa-ala,oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord 4.Millised looduslikud piirid ümbritsesid Egiptust? Punane meri,Vahemeri,Sahara kõrb,ja Niilus 5.Nimeta Mesopotaamia kaks tähtsamat jõge. Tigris ja Eufrat 6.Mis on püramiid ja iseloomusta seda. Need on hiiglaslikud ehitised, mille sisemuses peitusid vaaraode hauakambrid.Püramiide laoti suurtest kiviplokkidest. 7.Kuidas toimus põlluharimine Niiluse kallastel? Põlluharimine oli Egiptlastel võimalik ainult tänu Niilusele ja tema üleujutusele.Kui vesi uuesti alanes oli kogu org kaetud rammusa
kolm , mida mbritses linane polster, et need ei mjutaks muumia vlist vormi. Mida lhemale judsid linased sidemed kehale, seda rohkem olid need kdunenud. Ometi vis selgelt theldada, et surnukeha rinnaosa oli mhitud ristikujuliselt. Ksivarred, jalad ja peenis olid mhitud kshaaval ja siis haaratud ldisse mhistessteemi. Parem ksi lebas vasakul puusal, vasak ksi parempoolsetel roietel, nii et ked moodustasid risti. Srmed ja varbad olid mssitud riideribadesse, nende peale olid tmmatud kuldhlsid. Pead mbritsesid pikuti ja ristipidi mhitud linase riide ribad, mille alt paljastus omaprane polsterkroon, mis sarnanes Osirise Atefi krooniga. Oletatavasti oli selle otstarbeks kaitsta Tutanhamoni ngu selle peal asuva kuldmaski raskuse eest. Amulett, mis lebas sellel polstril, vrib erilist thelepanu. See kujutas endast varrele kinnitatud poolringi ja pidi etendama stiliseeritud kuklatoe osa. Selle amuleti juures on mrkimisvrsed kaks asja: materjal, millest see on
annaabi.ee 
