Crusoe ehitas endale laeva purjest onni, kus ta elama hakkas. Kuna ta ei teadnud, kes sellel saarel talle ohtlikud on, siis ehitas ta onni mber tugeva ja krge tara. Sellest sai le vaid redeliga. Tema onn asus kalju res, kuid he maavrina ajal varises see kalju veidi ja Crusoe hakkas kartma, et jrgmine kord vib ta juba ise varingu alla jda ja surma saada. Et seda ei juhtuks, otsis ta endale uue elupaiga jaoks kohta. Ta leidis selle koha ja ehitas sinna teise onni. Ta mbritses ka selle taraga ja hakkas seda suvemajaks kutsuma. Crusoel oli kll veel pssirohtu, mille abil ta endale sa hankis, aga ta muretses, et mis saab siis, kui pssirohi otsa saab. Selle jaoks otsis piisavalt suure maalapi ja ehitas sinna tara mber. Ta hakkas seal kitsekarja pidama ja sai sealt alati sa, kui tal oli vaja. Kari kasvas judsasti ja tal ei olnudki enam vaja metsas kitse taga ajada. Kord, kui ta kis saart uurimas, leidis ta suure viinamarjasalu
1919. aastal teostas ta esimese tehisliku tuumareaktsiooni.1930. aastal avastas Prantsuse f??sikutest abielupaar tehisradioaktiivsuse.Samal aastal j?uti praktikas l? hedale tuuma l?hustamisel vabaneva energia saamisele.1942. aastal pandi USA-s t??le maailma esimene tuumareaktor(Chicago Pile No1).See valmis E.Fermi juhtimisel. S?ja t?ttu ja tuumapommi loomist silmas pidades toimus kogu ehitus ja selle katsetamine range salastatuse tingimustes. Ei lubatud isegi fotografeerimist. Kogu aparatuuri ?mbritses ? hupallimaterjalist kate, mille ?ks k?lg k?ll katse ajal avatud oli. F??sikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ?ra astronoomid, keemikud ja bioloogid.Teadlaste avastused olid kasulikud meditsiinile.Alustati ainevahetusprotsesside uurimist.Tehti kindlaks valkude ehitus.Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kunstlikul teel.T?nu sellele muutus inimeste ravimine kergemaks ja paremaks ning surijate arv v?henes. Diktaatorid olid k
Kolme tuhande aasta eest prepareeritud vaaraolaiba lahtikoorimine osutus igatahes oodatust raskemaks. Sidemed, igaks kuus kuni heksa ja pool sentimeetrit lai, olid mnes kohas mhitud kuueteistkmnekordselt. Salv, millega muumia kunagi hukindlalt suleti, oli tekstiili vrvinud peaaegu mustaks ja muutnud kivikvaks, nii et mnes kohas tuli appi vtta meisel. 7.1. Sada nelikmmend kolm ksikute sidemekihtide alt tulid nhtavale ehteasjad kokku sada nelikmmend kolm , mida mbritses linane polster, et need ei mjutaks muumia vlist vormi. Mida lhemale judsid linased sidemed kehale, seda rohkem olid need kdunenud. Ometi vis selgelt theldada, et surnukeha rinnaosa oli mhitud ristikujuliselt. Ksivarred, jalad ja peenis olid mhitud kshaaval ja siis haaratud ldisse mhistessteemi. Parem ksi lebas vasakul puusal, vasak ksi parempoolsetel roietel, nii et ked moodustasid risti. Srmed ja varbad olid mssitud riideribadesse, nende peale olid tmmatud kuldhlsid. Pead
õiguse. Hamburg - Riia - Tartu. Kõik linna kodanikud olid vabad feodaalkoormistest. Linna enda liikmete seast valitud inimesed juhtisid linna - omavalitsus. Linn mõistis ise kohut oma elanike üle. Linna iseloomustas ka omakaitse ehk linna elanikud pidid suutma end ise kaitsma. Esmane kaitse oli linnamüür. Linnal oli õigus maksustada selle elanikke. Oli ka õigus ise münte vermida. Linna ülesehitus oli kontsentriline ehk ta laienes seest väljapoole. Linna ümbritses eeslinn ehk agul. Linnal võis olla maid ka väljaspool müüre ehk linna saras. Tsunftisundlus - oskustöölised pidid kuuluma tsunfti. Väljaspool tsunfti oli käsitöö tegemine keelatud. Tsunftid olid ühinenud gildidesse. See tsunft, mis ühendas teisi oli väikegild. Igal tsunftil oli oma skraa, mis määras ära tsunfti reeglid. Tsunftid korraldasid ka meelelahutuslikke üritusi ning aitasid surnud tsunftiliikme peret.
annaabi.ee 
