2.2 Kaevandamine Kaevandusettevõtted kasutavad geoinfosüsteeme maavarade uurimiseks, hindamaks kaevandamise võimalusi, modelleerimaks kaevandusi, geokeemiliste ja hüdroloogiliste andmete töötlemiseks jpm. GIS annab võimaluse kõik andmed omavahel siduda, ja annab parima võimaliku variandi olemasolevate andmete uurimiseks. Lisaks kahemõõtmelistele kaartidele ja diagrammidele on võimalik kasutada ka 3D kaarte, mudeleid ja projektsioone. Mayfloweri kaevanduskompleksi (Colorado, USA) kolmemõõtmeline visualiseering annab väga hea ülevaate kaevandusest (vt. joonis 3). Joonis 3. Kolmemõõtmeline mudel Mayfloweri kaevanduskompleksist (maa-alune osa). (ESRI, 2006) 6 KOKKUVÕTE GIS kasutamine loodusvarade haldamisel ja kasutuse planeerimisel on tänu geoinfosüsteemide arengule lihtsustunud ja paranenud
aastast majanduse aluseks tubaka kasvatamine: istandused, kuhu tööjõuks sobivad neegerorjad ... jõukus kasvas kiiresti · Elanikkonna areng Virginias: · 1634: 5000 · 1670: 40 000, kellest 6 000 on valged võlaorjad ja 2 000 neegerorjad · ,,Aristokraatlik", suuristandused, anglikaani kirik 1. Massachusetts (Plymouth 1620, Boston 1630) · 100 inglise puritaani (puhta kalvinismi ja koguduste sõltumatuse toetajad, pärit jõukast kodanlusest) põgenesid Mayfloweri pardal James I ajastul Hollandi kaudu Uude Maailma, 1620 · Usa rahvusmütoloogia: palverändurid panevad aluse USA-le: I tänupüha 1621 · Ulatuslik emigreerumine algas 1628-29: puritaanid põgenesid usulise tagakiusamise eest (kuningale allutatud anglikaani kiriku juurutamine inglismaal) · 1640. aastaks on saabunud kokku 15 000 20 000 kolonisti · Ülem keskklass, kaupmehed, ei ole orje
Otsides mereteed Indiasse , jõudis kuuulus maadeuurija Uude Maailma 1492 -Giovanni Gaboto Loodeväila otsingud Veneetslane seilab laeva Matthew pardal Bristolist Newfoundlandi 1496-1499 -Fernao de Magalhaes ja esimene ümbermaailmareis Maadeuurija purjetab ümber Ameerika lõunatipu 1519-1522 -Jacques Cartier andis Kanada Prantsusmaale Esimene eurooplane, kes jõudis St.Lawrence`i jõele 1534-1541 -Francis Drake ja Kuldhirve reis Esimene inglane ,kes tegi ümbermaailmareisi 1577-1580 -Mayfloweri ajalooline reis Isad palverändurid asutavad Põhja-Ameerika esimese eduka asunduse 1620 -Abel Tasman avastab Tasmaania Hollandlaste uurimisreisid Vaikse ookeani lõunaosas 1642-1643 -Kapten Cooki epohhiloovad reisid Uus-Meremaa ja Austraalia idaranniku kaardistamine,Hawaii 1768-1779 -Charles Darvini reis laeval Beagle Ekspeditsioon , mis evolutsiooniteooria loomisele 1831 -Scott, Amunsen ja Shackelton reisivad maailma otsa Legendaarsete polaaruurijate ekspeditsioonid 1840-1916
Virginia oli esimene Inglise koloonia Põhja-Ameerikas. Kuninga esindajana ametisse määratud kuberneri kõrval tegutses kolonistide endi valitud rahvaesindus, mis eristas Inglismaad teistest koloniaalvõimudest. Inglaste väljaränne Ameerikasse hoogustus 17. saj. alguses, mil selles nähti võimalust pääseda üha süvenevast usulisest tagakiusamisest. 1620. aastal asutasid puritaanid Massachusettsi koloonia. Maabunud 1620. aasta novembris üle ookeani sõites tugevasti räsida saanud ,,Mayfloweri" pardal kakssada miili põhja pool reisi sihiks olnud Virginiast, olid kolonistid sunnitud võõras paigas talvituma. Paljud neist surid külma ja nälja kätte. Tänu heale koostööle indiaanlastega õnnestus järgmisel aastal saada hea maisisaak, mis päästis kolonistide elu. Just seda sündmust meenutab novembrikuu viimasel neljapäeval tähistatav Ameerika rahvuspüha Thanksgiving Day. Sarnaselt Massachusettsile asutati ka New Hampshir, Connecticut ja Rhode Island protestantlike
ülemvõimu monarhia üle, vandekohtuga protsessi tagatised, ülemäärase kautsjoni kehtestamise keelu ning julma ja ebahariliku karistuse määramise keelu. ,,Asustusõiguse seadus" 1701 (kinnitas kohtuvõimu sõltumatust monarhiast) ja ,,Õiguste petitsioon" 1629 (õigus esindatusele maksude määramisel). 3.3.2. Koloniaalpärand Enamik B asumaid rajati sel ajal, kui kehtisid kuninglikud hartad, mis lubasid asunikel end mitmel puhul ise valitseda. Nt inglise puritaanide kirjutatud nn Mayfloweri leping. Koloniaalvalitsus kui omavalitsuse ja avatuse taimelava (Ingl lubas 1630. aastast P-Am asumaadel end ise valitseda). Iga asumaa jäi esmalt omavalitsuse põhimõttel toimivaks üksuseks ning 18. saj alguseks oli enamik neist arendanud samalaadse valitsemisstruktuuri. Tüüpiliselt kolmeharuline: kuninga määratud kuberner, seadusandlik kogu ja suht sõltumatu kohtuvõim. Koh omavalitsus koosnes linnade ja maakondade omavalitsustest. 3.3.3. Intellektuaalne pärand Vaimne õhkkond