tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Feodaalide poegadest tulid enamuses kõrgvaimulikud, talurahva lapsed pidid leppima alamvaimulike kohtadega ning hoopis väiksemate sissetulekutega. Vaimulike peamine ülesanne oli kiriklike kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete jumalateenistuste läbiviimine õigel päeval ja kellaajal. Vaimulke tegevust ümbritses keskaegse inimese elu hällist hauani, ristimisest kuni viimse patu andeksandmiseni ja matuseni. Erilise hoolega suhtusid vaimulikud uue perekonna loomisega seotud rituaalidesse. Vaimulikud otsustasid, kas kirikliku õiguse alusel võib laulatada antud inimesi või mitte, nemad võtsid noorpaari vastu kirikutrepil ja viisid altari ees läbi paaripanemise protseduuri. Lahutust kaoliku kirkik ei tunnistanud või õigemini – tunnistas üksnes erandjuhtumeil, kui abiellumisel oli rikutud kanoonilist õigust. Kanoonilise õiguse rikkumise all mõeldi näiteks lähisugulaste abielu
tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Feodaalide poegadest tulid enamuses kõrgvaimulikud, talurahva lapsed pidid leppima alamvaimulike kohtadega ning hoopis väiksemate sissetulekutega. Vaimulike peamine ülesanne oli kiriklike kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete jumalateenistuste läbiviimine õigel päeval ja kellaajal. Vaimulke tegevust ümbritses keskaegse inimese elu hällist hauani, ristimisest kuni viimse patu andeksandmiseni ja matuseni. Erilise hoolega suhtusid vaimulikud uue perekonna loomisega seotud rituaalidesse. Vaimulikud otsustasid, kas kirikliku õiguse alusel võib laulatada antud inimesi või mitte, nemad võtsid noorpaari vastu kirikutrepil ja viisid altari ees läbi paaripanemise protseduuri. Lahutust kaoliku kirik ei tunnistanud või õigemini tunnistas üksnes erandjuhtumeil, kui abiellumisel oli rikutud kanoonilist õigust. Kanoonilise õiguse rikkumise all mõeldi näiteks lähisugulaste abielu
tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Vaimulike peamine ülesanne oli kiriklike kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete jumalateenistu ste läbiviimine õigel päeval ja kellaajal. Vaimulke tegevust ümbritses keskaegse inimese elu hällist hauani, ristimisest kuni viimse patu andeksandmiseni ja matuseni. Erilise hoolega suhtusid vaimulikud uue perekonna loomisega seotud rituaalidesse. Vaimulikud kandsid lihtsa tegumoega maaniulatuvat tumedat riietust. Jumalateenistuse ajaks pandi aga selga parimatest riidesortidest õmmeldud valged pidurõivad. Piiskoppide tunnuseks said uhkete kaunistustega kõrge peakate ning spiraalitaolis otsaga pikk karjasekepp. Paavsti tähtsust rõhutati uhke riietuse, erilise paavstikrooni ehk tiaara ning
· Konsul (lk 357) kõrgeim riigiametnik Rooma vabariigis. Igal aastal valiti kaks konsulit, nende järgi nimetati aastat. Konsul oli kõrgeim väejuht. · Kontubernaal (lk 360) adjutant, käskjalg. · Komandör (lk 362) - sõjalaeva ülem Eesti kaitseväes; väeüksuse ülem mõnes riigis. · Buktsiin (lk 363) sarvetaoline puhkpill; tarvitati peamiselt sõjaväes. XX peatükk Lahingust Garganuse mäe juures kuni Crixuse matuseni Ratsaluure teatas traaklasele, et Crassuse sõjaväe põhimine osa oli ületanud jõe. Aulus Mummiuse lüüasaamisest sai Crassus teada alles järgmise päeva õhtul. Hukkamõistetud hakkasid liisku heitma. Iga kümne sõduri hulgast üks, kes oli saanud liisu, anti liktorite kätte, kes neid alguses peksid ning pärast pea maha raiusid. Kümnenda liisu sai ka Aemilius Glabrio, kes ei põgenenud tahtlikult, vaid teda haarati kaasa. Ta oli alles noor ning astus gladiaatoritele tublisti vastu
annaabi.ee 
